Trump tervitas Putinit Alaskas käepigistuse ja laia naeratusega, aga kui jõuti suletud uste taha, jahtus olukord kiiresti, rääkis mitu informeeritud allikat FT-le.
Vaid käputäie nõuandjate juuresolekul lükkas Putin tagasi ettepaneku saada relvarahu vastu sanktsioonide leevendus ning kinnitas, et sõda lõpeb ainult siis, kui Ukraina kapituleerub ja loovutab rohkem territooriumi, kirjutab FT.
Seejärel kukkus Putin ajalooloengut pidama, alustades keskaegsetest vürstidest nagu Rjurik ja Jaroslav Tark ning jõudes välja 17. sajandi kasakapealiku Bohdan Hmelnõtskõini. Kõike seda selleks, et tõestada, et ukrainlased ja venelased on üks rahvus.
FT allikate sõnul tõstis Trump mitu korda jahmunult häält ja ähvardas ühel hetkel minema kõndida. Lõpuks tegi ta kohtumisele kiire lõpu ja jättis üldse ära kavas olnud lõunasöögi, kus pidi arutatama suuremate delegatsioonide osavõtul majandussidemeid ja koostööd.
FT teatel põhineb see kohtumise kirjeldus intervjuudel kaheksa lääne ja Ukraina ametniku ja diplomaadiga, keda on kohtumise kohta briifitud, ning inimestega Moskvas, kes seisavad lähedal tagauksediplomaatiale sõja lõpetamiseks.
„Trump mõtles tõesti, et ta suudab saada Putiniga rahudiili… Putini jaoks laual olnud pakkumine oli väga hea,“ ütles Ukraina endine peaminister Arseni Jatsenjuk pärast USA kõrgetasemeliste ametnikega vestlemist FT-le. „Aga Putin pingutas üle.“
FT teatel on märke, et Putin võib olla teadlik, et Alaska läbirääkimised oleksid võinud paremini minna. „See ei ole naljakas,“ vastas Putin hiljuti küsimusele, kas ta on Trumpile Ukraina ajalugu selgitanud.
Trumpi jõupingutused kokkulepet vahendada olid kevadel toppama jäänud, kui Venemaa kõrged ametnikud ütlesid, et Putin ei ole huvitatud USA koos Ukraina ja eurooplastega koostatud rahuplaani arutamisest.
Augusti alguses lendas aga Trumpi eriesindaja Steve Witkoff Moskvasse, et läbirääkimisi taaselustada. Pärast Witkoffi kolmetunnist kohtumist Kremlis Putiniga, mis oli nende viies kohtumine sel aastal, ütlesid USA ametnikud liitlastele, et diil on jälle võimalik.
Nende sõnul näis Putin territooriumi küsimustes paindlikum kui varasematel kohtumistel Witkoffiga. Kahtlustati ka, et Putin muretseb USA võimalike sanktsioonide pärast Vene naftat importivale Indiale. Otsustati, et Putin ja Trump peavad kohtuma, kirjutab FT.
Trump ütles Alaskas, et USA on valmis tunnustama 2014. aasta Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja survestama Ukrainat tõmbuma tagasi mõnedelt positsioonidelt Donbassis, kui Venemaa peatab lahingutegevuse, ütlesid kaks asjaga kursis olevat inimest FT-le.
See kavandatud diil põhines aga väärarusaamadel. Venemaa territoriaalsed „järeleandmised“, nagu Witkoff neid esitles, tähendasid, et Venemaa oleks mõnes kohas saanud territooriume, mida ei ole suutnud jõuga võtta.
„Ta sai kõigest valesti aru, mille üle see tippkohtumine Putini sõnul pidi toimuma,“ ütles üks allkas FT-le.
Kui Trump ja Putin varsti Budapestis uuesti kohtuvad, ei ole aga mingit garantiid, et Trump ei lase ennast seekord Putinil ära rääkida, kirjutab FT.
„Trumpiga on üks pidev vägikaikavedu,“ ütles üks kõrge Euroopa ametnik, kes osaleb Ukraina-teemalistel läbirääkimistel Valge Majaga. „Sa räägid temaga, aitad tal jõuda kohta, kus ta näeb, et Putin on probleem, ja siis sa liigud edasi ja tema nihkub tagasi Putini seisukoha suunas. Seega pead sa uuesti rääkima. See on nii üha uuesti.“
Putin näib olevat teinud arvestuse, et nii kaua, kuni ta on lahinguväljal eduseisus, ei ole tal mingit vajadust mingeid järeleandmisi teha ka siis, kui tema sõjamajandus kõigub.
„Putini jaoks ei ole asi rahas. Asi on tema pärandis – ta tahab minna ajalukku parima Venemaa valitsejana pärast Peeter Suurt,“ ütles teine Euroopa ametnik. „Ta arvas, et võib anda Trumpile võidu, aga otsustas seda mitte teha.“
Putini sõjavägi ja julgeolekuteenistused annavad talle pidevalt teateid Venemaa üleskiidetud taktikalistest edusammudest, väites, et Ukrainal on suuremad kaotused, ja rõhutades Venemaa eelist ressurssides, ütles kaks allikat FT-le.
„Kogu asi on tema jaoks ideoloogiline. Ta arvab endiselt, et suudab võita,“ ütles lääne kõrge luureametnik FT-le.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (7)