„Olen pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest leian, et minu õigust sõltumatule ja erapooletule õigusemõistmisele ei ole tagatud. Ringkonnakohtus mõistis minu üle õigust kohtukoosseis, mida juhtis endine peaprokurör, kes on ise kinnitanud vahetut kokkupuudet sellesama kriminaalmenetlusega, ja ise taotlenud kohtunikuna enda taandamist. Pean vajalikuks taotleda sellele olukorrale hinnangut Euroopa kohtult,“ ütles Leedo.
Kaebus tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6, mis sätestab õiguse õiglasele kohtumenetlusele. Kaebuse kohaselt on seda õigust rikutud muu hulgas seetõttu, et kohtukoosseisus osales isik, kelle erapooletus võis olla kahtluse all tema varasema rolli tõttu samas menetluses.
Ettevõtja on varasemalt ka välja toonud, et kahju käsitlus ja selle ulatus ei ole olnud kooskõlas tegelike majanduslike asjaoludega. “Tuletan meelde, et mind on mõistetud süüdi kuriteos, kus ei ole ühtegi kannatanut. Ei riik, ei teised ettevõtted ega eraisikud pole pidanud kahju kannatama,” sõnas Leedo.
EIK kaebus käsitleb lisaks õiglase kohtumenetluse põhimõtte kohaldamist juriidilistele isikutele. Leedoga seotud äriühingu puhul vaidlustatakse muu hulgas riigi kasuks välja mõistetud rahalised nõuded, mille maht ulatus miljonitesse eurodesse. Euroopa Inimõiguste Kohus ei mõista küll otseselt sellist kahju välja, kuid saab hinnata, kas menetlus vastas konventsiooni nõuetele ning millised oleksid selle võimalikud tagajärjed.
Kriminaalasjas esitasid Olav Miiliga seotud ühingud nõudeid kokku ligikaudu 26 miljoni euro ulatuses, millest kohus menetles tsiviilhagidena umbes üheksa miljonit eurot. Pärast Riigikohtu lahendit ei jäänud neist nõuetest alles mitte midagi.
AS Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetlus lõpetati 3. juunil 2026, kuna pankrotihaldurid ja kohus asusid seisukohale, et ettevõte ei olnud maksejõuetu. Kõik võlausaldajate nõuded said rahuldatud juba 2020. aastal. Sellest hoolimata esitati kriminaalmenetluses Leedoga seotud isikute vastu kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid nõudeid.
„Pikaajaline menetlus ei ole ainult juriidiline küsimus, sellel on olnud pöördumatu mõju minu mainele ja ettevõtlusele. Usun, et Euroopa Inimõiguste Kohus saab anda sellele juhtumile sõltumatu ja põhjaliku hinnangu,“ sõnas ta.