Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).
„Esialgsetel andmetel mõjutas indeksit kõige enam odavnenud toit ja mittealkohoolsed joogid ning riided ja jalatsid – seda nii kuu kui ka aasta võrdluses,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.
Juuni tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet teisipäeval, 7. juulil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi juuni andmed avaldatakse 16. juulil.
Ökonomist: administratiivsed hinnatõusud on läbi saanud
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla toob välja, et juunikuise hinnalanguse taga on ennekõike nafta hinna langus maailmaturul ning ka bensiini ja diisli hinna langus meie tanklates. Nafta hind, mis enne aktiivse kriisi algust märtsis oli 70 dollarit barrelist ja tõusus vahepeal 110 dollarini, langes tagasi eelmise kuu lõpuks 72 dollari juurde. Veidi varasema 60 dollari tasemeni pole veel ta jõudnud. Eelmise aasta juunis olid nafta hinnad aga keskmiselt üle 70 dollari barreli, sisuliselt samal tasemel, kuhu ta langes selle aasta juuni lõpuks.
„Administratiivsed hinnatõusud on läbi saanud ning ka maksumuudatused ei ole praegu hinnatõusu kiirendamas. Toidu hinnad, mis vahepeal andsid tooni hinnatõusu kujundajana on samuti langustrendis. Nii madalad aastast hinnatõusu, kui praegu pole me näinud 2021. aasta aprillist alates, mis on enam kui viis aastat. Koroona ajal hinnad langesid, kuid enne seda nägime samuti pigem keskmiselt 3 protsendi suurust hinnatõusu,“ toob mees välja.
Uusküla sõnul on väljavaade sel aastal hinnatõusu mõõdukale kasvule. Kui USA, Iisraeli ja Iraani rahuleping saab allkirjad ja jääb kestma, siis võivad nafta hinnad tema hinnangul jääda madalaks.
„Mõningast hinnasurvet läbi vahepeal tõusnud toormete hindade võime kogeda, kuid see jääb mõõdukaks. Pigem hakkavad edasisi hinnamuutuseid mõjutama kuidas areneb kliimamuutustest hüplikuks saanud ilm, mis mõjutab põllumajandust ning kuidas suudetakse koguda järgmiseks talveks maardlatesse gaasi ja kui külmaks kujuneb järgmine talv.“