Presidendivalimiste korraldamise küsimust arutati UP teatel, lähtudes värsketest mitteavaliku küsitluse tulemustest, mis osutusid presidendi jaoks ootamatult optimistlikeks. UP allikate andmetel on Zelenskõil õnnestunud üle saada toetuse pikaaegsest aeglasest langusest ja esimest korda üle paljude kuude toimus väike tõus.

Samuti näitasid küsitlustulemused UP andmetel seda, et presidendivalimiste esimeses voorus hääletaks Zelenskõi poolt 33% neist, kellel on oma eelistus.

Veel üks potentsiaalne kandidaat, kelle reiting on viimastel kuudel süstemaatiliselt tõusnud, on Budanov, keda toetaks valimiste esimeses voorus 14% küsitletutest.

Sellist jõudude jaotust selgitatakse valitsevas meeskonnas UP teatel eelkõige eduga rindel.

„Positiivne dünaamika on Zelenskõid niivõrd innustanud, et kohtumisel residentsis arutas meeskond tõsiselt võimalust viia presidendivalimised läbi juba selle aasta sügise lõpus,“ kirjutab UP. Loogika on lihtne: kuni toetus kasvab, tuleb hetk ära kasutada ja lasta end tagasi valida enne, kui olukord muutub.

Sellise „erioperatsiooni“, nagu UP seda nimetab, teel seisab aga ees kaks kindralit – Zalužnõi ja Budanov.

Presidendivalimiste teise vooru tulemused ei näe aga UP teatel tellitud küsitluse järgi Zelenskõi jaoks nii roosilised välja. Nimelt jääks Zelenskõi praegu Zalužnõile alla (toetus vastavalt 32% ja 37%) ning toetuse vahe Budanoviga on statistilise vea piires (34% ja 32%).

UP teatel oli kõnealune kohtumine seetõttu katse aru saada, kas on võimalik selline poliitiline stsenaarium, mille järgi kas või üks kahest populaarsest sõjaväelasest loobuks presidendivalimistel osalemast.

UP allikate sõnul on valitseva meeskonna hulgas mõjukas grupp eesotsas Arahhamija ja teistega, mis peab optimaalseks stsenaariumi, mille järgi Zelenskõi valitaks uuesti presidendiks ja Budanovist saaks pärast parlamendivalimisi ülemraada esimees.

Selle konstruktsiooni loogika on järgmine.

Pärast parlamendivalimisi õnnestub vaevalt säilitada ühe erakonna enamust, mistõttu peab riigipea keskenduma põhiseaduses antud volitustele: välispoliitikale ning sõja- ja julgeolekuteemadele.

„Meile on tähtis, et Zelenskõi suudaks lääne partneritelt kätte saada need ressursid, mida nad on talle lubanud. Sest kui tuleb uus inimene, püüavad nad kõik oma lubadustest kõrvale põigelda,“ selgitas üks tippametnik UP-le.

Samal ajal loodetakse allikate sõnul presidendi meeskonnas, et mõjukas ülemraada esimees suudaks aegamööda tugevdada oma poliitilist mõju, tugevdada positsioone ja saada järgmistel presidendivalimistel juba loomulikuks kandidaadiks.

Kas sellist varianti Budanovile pakuti, ei ole UP-le teada. Budanov ise oma poliitilisest tulevikust ei räägi, ei vasta „ei“ ega „jaa“.

Kohe pärast kohtumist alustas presidendi meeskond UP andmetel läbirääkimisi Zalužnõiga.

Formaalne põhjus Zalužnõi Londonist Kiievisse kutsumiseks oli Ukraina ühe peamise liitlase Suurbritannia peaministri Keir Starmeri tagasiastumine, millest omavahelise kohtumise esimeses osas ka räägiti.

Edasi rääkis aga Zelenskõi UP andmetel, et olukord rindel areneb viimasel ajal positiivselt, ühiskond on küllaltki konsolideeritud ja seetõttu on avanenud võimaluste aken valimiste korraldamiseks. Peamine ülesanne on aga viia need läbi nii, et riigis ei tekiks uut siselõhet, mis tähendab, et tuleb vältida riske, mida tooks endaga kaasa Zelenskõi ja Zalužnõi vastasseis.

UP andmetel esitas Zelenskõi lõpuks endisele ülemjuhatajale Zalužnõile otsese küsimuse: „Kui valimised toimuvad sügisel, kas te kandideerite?“

„Jah, kandideerin,“ vastas UP allikate teatel Zalužnõi.

Vestlus jätkus, aga Zelenskõi isegi ei pakkunud Zalužnõile enam mingeid muid karjäärivõimalusi, sest sellel poleks mõtet olnud, kirjutab UP. Allikate sõnul oldi aga valmis pakkuma Zalužnõile loobumise korral praktiliselt mistahes ameteid.

Zalužnõi ütles allikate sõnul, et ei ole kunagi poliitilist karjääri tahtnud, aga paljud inimesed panevad talle oma lootused ja ta ei suuda neile selgitada, miks ta peaks nende usaldust petma.

UP teatel saadeti Zalužnõi juurde, kuni ta Kiievis viibis, ka teisi veenjaid – Umerov ja Arahhamija. Nad kordasid samu argumente: võimalik ühiskonna lõhestamine, äärmiselt konfliktse kampaania oht, ohud riigile. Zalužnõi vastus ei muutunud.

Zalužnõi reiting on kõrge, aga mitte enam selline nagu kohe pärast ülemjuhataja kohalt lahkumist, sest ta pole igapäevaselt pildil. Paralleelselt tõuseb Budanovi reiting, kes on pildil. Kui presidendivalimistel osaleb kaks kindralit, hakkavad nad omavahel konkureerima. Keegi ei taha loobuda ja seetõttu määrivad kõik üksteist ära. See võib aga avada ootamatult tee hoopis kellelegi teisele, kas või profipoksi maailmameistrile Oleksandr Ussõkile, keda keegi praegu favoriidiks ei pea, kirjutab UP.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)