Porto ülikooli loodusloo- ja teadusmuuseumi entomoloog José Manuel Grosso-Silva rõhutas, et liigi ara käitumise tõttu pole põhjust paanikaks. „Tõenäosus, et inimesed selle liigiga kokku puutuvad või hammustada saavad, on väike,“ ütles ta.
Bioloogide Francisco Gili ja José Manuel Grosso-Silva äsja ilmunud uuringus selgitatakse uue liigi olemust: „Tegemist on pelgliku liigiga, kes ei ole aldis hammustama, kuid tema hammustus võib põhjustada märkimisväärseid nahakahjustusi, mille tagajärjeks on tihti nekrootilised nahalesioonid.“
Tšiili erakämblik on pärit Lõuna-Ameerika lääneosast ja on levinud ka sellistes riikides nagu Brasiilia ja Argentina. Rahvusvahelise kaubanduse tuules on liik aga suutnud oma algsest elupaigast kaugele levida.
Esimene isend leiti Portos juhuslikult 10. septembril 2025. aastal, kui ühte isast märgati Campo dos Mártires da Pátria piirkonnas seinal. Teine isane leiti 10. jaanuaril 2026 surnuna liimpüünisest.
Kaks sarnast mürgiämblikku
Sama sugukonna teine mürgiämblik – Vahemere erakämblik (Loxosceles rufescens) – elab Portugalis juba aastakümneid ja on laialt levinud. Põhja-Ameerikast pärit liik on Euroopas kohal olnud juba üle 200 aasta.
„Me ei tea, kas see uus liik piirdub vaid Portoga või on juba laiemalt levinud. Kuna Tšiili erakämblikku on lihtne segi ajada Vahemere erakämblikuga, on võimalik, et leidub viimasena märgistatud fototõendeid, mis tegelikult kujutavad vast avastatud liiki,“ märkis bioloog.
Välimuselt ja käitumiselt on liigid väga sarnased. „Nad on ühtlaselt pruunid, neil puuduvad värvid, mis võimaldaksid neil taimestikku sulanduda, ja nad ei ehita selliseid võrke, mida me tavaliselt putukate püüdmiseks taimedel näeme. Nad koovad võrke seintele, nurkadesse ja varjatumatesse, pimedamatesse kohtadesse ning on aktiivsemad öösiti,“ selgitas Grosso-Silva.
Erakämbliku hammustuse tagajärjed võivad ulatuda kergetest kuni rasketeni, harva on esinenud ka surmaga lõppenud juhtumeid. „Oht on olemas, kuid see tundub mulle väike, seega püüan ma paanikat ega liigset ärevust mitte õhutada,“ lisas teadlane.
2023. aastal registreeriti Portugalis Vahemere erakämbliku hammustusest põhjustatud loksoselism (ämblikumürgist tingitud sündroom). Üht 48-aastast naist hammustati linnapargis viibides kuklasse. Algne valutu turse halvenes 24 tunni jooksul: tekkisid peavalud, halb enesetunne, palavik, väsimus ning hammustuskohas naha nekroos ja punetus. Hiljem hakkas nahk kooruma ka silmade ümbert, tuharatelt, reitelt ja huultelt. Patsient paranes täielikult ja kirjutati haiglast välja 16 päeva hiljem.
Võõrliikide levik on kasvav trend
Portugalis on praeguseks kanda kinnitanud üle 300 putukaliigi erinevatest maailma piirkondadest. Paljud neist on saabunud inimeste ja kaubavedude kaudu.
„Me muudame üha enam meid ümbritsevat keskkonda. Me toome teadlikult sisse palju taimi, mis kannavad sageli endaga putukaid, keda meil polnud kavas siia tuua,“ selgitas Grosso-Silva. Oma rolli mängivad ka linnastumine, looduslike elupaikade vähenemine ja Euroopa kiire kliima soojenemine.
„Me ei tea, kuidas olukord siin Pürenee poolsaarel areneb; seda tuleb lähiaastatel jälgida,“ ütles teadlane.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)