PZU Kindlustuse kogemus näitab, et suvekuudel tuleb kõige rohkem tervisemuredega seotud pöördumisi Hispaaniast, Kreekast ja Itaaliast ehk riikidest, mida tabavad üha sagedamini ka ekstreemsed kuumalained. Viimastel päevadel on kindlustuse sõnul sagenenud kuumusest tingitud reisikahjud. Inimesed on vajanud erakorralist arstiabi kuumarabanduse tõttu ning lisaks mõjutavad kuumalained järjest enam reisiplaane, sest ekstreemsete ilmaolude tõttu jäetakse ära või katkestatakse üritusi.

„Kui veel mõni aasta tagasi soovitati puhkusel eelkõige vältida päikesepõletust, siis täna tuleb õppida vältima ülekuumenemist. Euroopa suved ei ole enam endised ning ka reisiharjumused peavad sellega koos muutuma,“ ütleb PZU Kindlustuse reisi- ja isikukahjude grupi juht Geily Kalt. „Küsimus ei ole enam ainult ebamugavuses, vaid selles, kuidas organism tuleb toime järjest sagedasemate ekstreemsete temperatuuridega.“

Kalti sõnul näevad kindlustusjuhtumid hästi, kuidas kuumalained mõjutavad lisaks inimeste tervisele ka kogu reisikogemust. Reisijad ei pea enam arvestama ainult sellega, et kuumus võib rikkuda päevaplaani. Järjest sagedamini mõjutab see terve reisi kulgu.“

Kõige suurem viga? Tahetakse puhkusest maksimum võtta

Reisile minnes on loomulik soov võimalikult palju näha ja kogeda. Just see võib aga kuumalaine ajal osutuda suurimaks riskiks. Lennureis, vähene uni ja vedelikukaotus koormavad organismi juba enne sihtkohta jõudmist. Sellele lisanduvad pikad jalutuskäigud päikese käes, järjekorrad vaatamisväärsuste juures ning soov kasutada ära iga puhkusetund.

Seda kinnitab ka ühe Eesti pere kogemus mõne aasta tagusest suvereisist Veneetsiasse. Kahe väikese lapsega puhkusele sõites oli plaan veeta päevad linna avastades, kuid kohapeal tuli kogu päevakava ümber teha.

„Olime harjunud mõttega, et puhkus tähendab hommikust õhtuni ringi käimist. Veneetsias saime aga kiiresti aru, et päevasel ajal ei olnud kahe väikese lapsega võimalik kuumuse tõttu linnas liikuda. Suure osa päevast veetsime hotelli siseruumides või varjulistes kohtades ning linna avastama saime minna alles hilja õhtul, kui temperatuur oli langenud. Alles siis mõistsime, et mõnes sihtkohas tuleb kohandada mitte ainult riietust, vaid kogu puhkuse rütmi,“ meenutab pereema Helena.

„Puhkusel ei pea päevaplaani täitma iga hinna eest. Vahel on kõige targem reisiplaan see, kus keskpäeval ei tehta mitte midagi. Lõuna-Euroopa siesta ei ole juhuslik traditsioon, vaid aastakümnete jooksul kujunenud viis kuumusega toime tulla,“ ütleb Geily Kalt.

Kuumarabandus võib tabada igaüht

„Paljud inimesed arvavad, et kuumarabandus ohustab eelkõige eakaid. Tegelikult võib ülekuumenemine tabada ka täiesti tervet inimest, kui päev möödub liikudes, vähese vedeliku ja kõrge temperatuuri käes,“ ütleb Kalt.

Kõrgenenud risk on küll väikelastel, eakatel, krooniliste haigustega inimestel ja rasedatel, kuid ka täiesti terve inimene võib kuumas kiiresti vedelikku kaotada ning üle kuumeneda. Erinevalt kohalikest elanikest ei ole turist sageli jõudnud kuumusega kohaneda ning püüab samal ajal puhkusest võtta maksimumi. Just see kombinatsioon suurendab terviseriski.

Viis viga, mida reisijad kuumaga kõige sagedamini teevad

1. Kõige aktiivsem päev planeeritakse kohe saabumise järel

Pärast pikka lennureisi ei ole organism veel kuumusega kohanenud. Esimesel päeval tasub võtta rahulikumalt ning jätta pikemad jalutuskäigud ja vaatamisväärsused järgmisteks päevadeks.

2. Oodatakse, kuni janu tekib

Kui tavaliselt piisab enamiku täiskasvanute jaoks umbes 2–2,5 liitrist vedelikust päevas, siis kuumalaine ajal võib vajadus tõusta 3–4 liitrini. Kõige olulisem on juua regulaarselt, sest janu on juba märk sellest, et organism vajab vedelikku.

3. Päikesekreem ei kaitse kuumarabanduse eest

Päikesekreem aitab vältida päikesepõletust, kuid ei kaitse organismi ülekuumenemise eest. Ka hoolikalt päikesekreemiga kaitstud inimene võib saada kuumarabanduse. Kuuma ilmaga tasub lisaks kanda heledaid ja õhku läbilaskvaid riideid, katta pea mütsi või kübaraga ning võimalusel vältida otsest päikest päeva kõige kuumematel tundidel.

4. Päeva kõige kuumemad tunnid veedetakse õues

Kõige kuumemal ajal, tavaliselt keskpäevast hilise pärastlõunani, tasub võimalusel viibida varjus või jahedamates siseruumides ning planeerida aktiivsemad tegevused hommikusse või õhtusse.

5. Esimesi sümptomeid ei võeta tõsiselt

Peavalu, pearinglus, iiveldus, lihaskrambid ja ebatavaline nõrkus võivad olla esimesed märgid kuumaga liialdamisest. Kui lisanduvad kõrge kehatemperatuur või kui inimene lõpetab higistamise, võib tegemist olla kuumarabandusega, mis vajab kiiret arstiabi.

Reis ei ole koht, kus oma piire proovile panna

PZU Kindlustuse sõnul tasub kuumalaine ajal reisiplaani kohandada, mitte püüda iga hinna eest tavapärast tempot hoida. „Kõige kallim otsus reisil võib olla soov võtta puhkusest maksimum. Mõni vaatamisväärsus võib oodata õhtuni, kuid tervis mitte. Kui ilm on erakordselt kuum, tuleb kohandada ka oma ootusi ja päevakava. Mõnikord tähendab hea reis hoopis seda, et oskad õigel hetkel tempot maha võtta,“ ütleb Kalt.

Euroopa suved muutuvad ning koos nendega peavad muutuma ka meie reisiharjumused. Hästi õnnestunud puhkus ei tähenda alati seda, et jõudsid kõikjale. Vahel tähendab see hoopis seda, et oskasid õigel hetkel tempo maha võtta. Vajadusel aitab reisikindlustus katta ootamatuid ravikulusid ka välismaal, kuid kõige parem reis on endiselt see, kus kindlustust kasutada ei tule.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)