Lahkus pikaaegne mängija, kohtunik, treener ja EJL-i hõbemärgi kavaler Toomas Kaldma.
Kaldma alustas jalgpalli mängimist juba koolipoisina, kui liitus Tallinna Kalevis Uno Piiri treeningrühmaga. Ta jõudis ENSV noortekoondisesse, 1959. aastal liikus Kaldma Tallinna Normasse. 1960.–1961. aastal esindas ta Kalevi II meeskonda Nõukogude Liidu meistrivõistluste duubelmeeskondade turniiril ja naasis siis Normasse, kirjutab jalgpall.ee.
Sõjaväeteenistuse ajal mängis Kaldma Tallinna Dünamos, teenistuse järgselt taasliitus ta Normaga, hiljem liikus Tallinna Temposse. Kaldma tuli 1971. aastal ENSV meistriks ja 1962. aastal karikavõitjaks.
Kaldma hakkas 1970. aastatel huvituma kohtunikutööst, nii tegutses ta 1976–1993 ENSV ja Eesti meistrivõistlustel. Ta oli ENSV karikavõistluste finaalis 1980 ja 1990 väljaku- ning 1977–1979, 1981–1983, 1985 ja 1988 abikohtunik. Pärast kohtunikutöö lõpetamist 1993. aastal tegutses Kaldma edasi mänguinspektori ja noortetreenerina, sealjuures Nõmme Kaljus, kus ta oli pikalt ka esindusvõistkonna esindaja.
Toomase poeg Sten on endine FIFA litsentsiga kohtunik, pojapoeg Sören on esindanud kolmes mängus Eesti meeste koondist ja tütretütar Liisa on mänginud naiste Meistriliigas. 2023. aastal autasustas EJL Toomas Kaldmad hõbemärgiga.
Kalju legend
Kaljus treenerina töötanud Kaldmale avaldas sotsiaalmeedias kaastunnet ka klubi president Kuno Tehva. “Täna on taevas üks täht rohkem,” alustas Tehva postitust. “Toomas “Tompa” Kaldma jääb paljudele meelde oma huumori, elurõõmu ja nende legendaarsete küsimustega. Üks tema lemmiktrikke oli küsida: “Mitu tähte on taevas?” Enamik hakkas lugema, aga õige vastus oli alati – kuus.”
Ta jätkas: “Täna on sellele vastusele lisandunud veel üks täht. Aitäh, Tompa, kõige eest. Nende naljade, sõpruse, panuse ja kõigi nende Alpide eest, mida koos ületasime. Jääd alatiseks meie mälestustesse. Minu kaastunne lähedadtele.”
Soccernet.ee avaldab jalgpalliperele ja Kaldma lähedastele kaastunnet.