Väljapanekusse on jõudnud üle kahesaja Maria Peedi teose – tikitud pildid, gobeläänid, maalid, kudumid ja roosit’ pätid. Näituse kuraator Mari Vallikivi sõnul on tegemist ainulaadse loominguga, mis ei mahu tavapärastesse kunstiraamidesse.
Omamoodi nõelaga maalija kujunes Maria Peedist tema elu teises pooles, mil lapsed tublideks inimesteks kasvatatud ja raske maatöö enam hõlpu andis. Pöide kandi vanemad inimesed ehk mäletavad veel Maria kokkuõmmeldud kangatükkidele tikitud pilte andmas edasi värviküllaseid ja detailirohkeid vaateid arutori lapse- ja noorepõlve aegsest Ida-Saaremaa loodusest ja taluelust. Kavaneid ta’p teinud ja tikkimisraami ‘p kasutanud. Lapsed ja lapselapsed mäletavad, et (vana)ema õmbles lihtsalt kangatükid talviseks või suviseks maastikuks, taevaks ja mereks kokku, võttis nõela ja hakkas pilti looma.
Paljud tikandid valmisid kingitusteks lastele, lastelastele ja tuttavatele, aga valdavalt tikkis Köötsa Mann lihtsalt enda jaoks, ärklitoa akna all Vikerraadiot kuulates. Auku kulunud rõivad leidsid uue elu tikit’ pilte kandes, pätitallad sündisid vahel parema puudusel auto õhukummist. See, mida tänapäeval nimetatakse taaskasutuseks, oli Köötsa Manni jaoks loomulik vajaduskeskne eluviis.
Kuigi sisimas tundis Maria oma tööde üle vaikset rõõmu ja uhkustki, jäi ta tunnustuse ees alati tagasihoidlikuks. Kiitusele ja Tornimäe käsitöönäitusele esitamise kutsetele vastas ta ikka oma viiti käega rehmates: „Ah mis te ajate… sii pole ju midad!“
Näituse avamisel lõid muusikalise meeleolu Irena Tammik ja Tõnu Timm. Just peretuttav Irena oli üks neist, kes mõistis pärast sarnase tekstiilikunsti näituse külastamist Norras, et Maria Peedi looming väärib suuremat ja asjatundlikku tähelepanu. Tema eestvedamisel hakati teoseid perekonna ja tuttavate käest kokku koguma ning sündiski mahukas väljapanek. Mari Vallikivi sõnul kõnetab Maria Peedi looming ka tänapäeva inimest – selles peitub austus materjali vastu. Vanale anti ikka uus elu ning midagi ei visatud niisama ära. „Praegu räägime palju taaskasutusest, aga Maria elas selle mõtte järgi kogu oma elu,“ ütles kuraator.