EKRE portaali Uued Uudised anonüümne autor kirjutas 26. juunil, et ajakirjandus külvab kliimahüsteeriat, kui avaldab teateid Euroopa kuumalainest ja selle mõjudest. Artiklis loetleb muuhulgas BNS-i kuumalaine-teemalisi pealkirju, nagu näiteks „Ühendkuningriigis purunes teist päeva järjest juunikuu kuumarekord“.

Autor väidab, et sellised uudised on ülepingutatud ja ajakirjandus peaks „apokalüptilised uudised“ maha võtma, et noori mitte segadusse ajada.

„Üldiselt teab enamik inimesi ilmselt seda, et need uudised on ülepingutatud (…) On juuni ja Euroopas, eriti Vahemeremaades, on tavapärane suvi koos kuumema ilmaga, mille tõttu peetakse ka traditsioonilist siestat ehk pärastlõunast puhkust palavuse tõttu. Ainult kaasaegses kliimahüsteerias on hetkeolukord katastroofina välja mängitud ja just inimtekkelisena, kuigi siia ulatuvad Aafrika ilmamõjutused.“

„Nagu ütlevad ka mõistlikumad inimesed – kliimamuutustega (mis kahtlemata on, kuid mitte sedavõrd inimtekkelised, kuivõrd looduslikud Maa kliima muutused) tuleb lihtsalt kohaneda,“ kirjutab autor.

Facebookis levib ka valeinfot ja Kremli narratiive levitava Austria portaali Report24news sarnane artikkel koos toortõlkega: „Peavoolumeedia on taas hüsteerias: kuumasurmad. Meid küpsetatakse elusalt ära. Süüdi on muidugi „kliimakriis“.“

Facebooki andmetel on postitusi jagatud vähemalt 40 korda.

Kas Euroopas oli juunis rekordiline kuumalaine või tavaline kuum suvi?

Kliimateadlaste organisatsiooni World Weather Attribution (WWA) andmetel on juunikuine Euroopa kuumalaine läbi aegade kõige kuumem ja poleks saanud tekkida ilma inimtekkelise kliimamuutuseta.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel on Euroopa maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu. WMO teatas 29. juunil, et Euroopas valitsev erakordne kuumalaine on purustanud korduvalt temperatuurirekordeid ja avaldanud märkimisväärset mõju inimeste tervisele, ökosüsteemidele, põllumajandusele, infrastruktuurile ja tööjõu tootlikkusele. Kuumalainega kaasnevad kohalikud tugevad tormid ning mõnes piirkonnas süveneb põud ja metsatulekahjude oht.

WMO kliimainfo osakonna juhataja John Kennedy sõnul on 1976. aasta ajaloolisest kuumalainest möödunud 50 aasta jooksul Euroopa tervikuna soojenenud umbes kahe kraadi võrra. Euroopas tõuseb temperatuur kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt.

Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seire teenistuse andmetel toimub Euroopa kiirem soojenemine mitme teguri mõjul: muutused atmosfääri tsirkulatsioonis on soosinud sagedasemaid ja intensiivsemaid suviseid kuumalaineid; aerosoolide kontsentratsioon on vähenenud, mille tõttu jõuab maapinnale rohkem päikesevalgust; temperatuuri tõustes on vähenenud lumikate, mis omakorda vähendab kosmosesse tagasi peegelduva päikesekiirguse hulka. Lisaks ulatub osa Euroopast Arktikasse, mis on Maa kõige kiiremini soojenev piirkond.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesuse sõnul on alates 21. juunist Euroopas registreeritud üle 1300 liigsurma, mis on seotud äärmusliku kuumusega. Äärmuslik kuumus mõjutas enam kui 150 miljonit inimest kogu Euroopas.

Juuni kuumalaine ajal registreeriti arvukaid kuumarekordeid. Mõned WMO ja riiklike ilmateenistuste ametlikud andmed:

  • Prantsusmaal registreeriti riigi ajaloo kõige kuumem päev (keskmine 30 kraadi), maksimaalselt tõusis temperatuur 43,8 kraadini.

  • Saksamaal olid kuumarekordid kolmel järjestikusel päeval, suurimaks mõõdeti 41,7 kraadi.

  • Hispaanias registreeriti ajaloo kuumimad juuni päevad, maksimaalselt 42,7 kraadi.

WWA hindas, mil määral inimtegevusest tingitud kliimamuutus on mõjutanud äärmusliku kuumuse esinemise tõenäosust ja intensiivsust Lääne-Euroopas.

Uuringu üks peamisi järeldusi on, et kuumalained põhjustavad Euroopas rohkem surmajuhtumeid kui kõik teised looduskatastroofid kokku. Uuritud piirkonnas on juunikuine kuumalaine rängim, mis kunagi registreeritud. Teadlased leidsid üheselt, et kliimamuutus oli selle kuumalaine raskusastme peamine põhjus.

Kõige kuumemad päevased temperatuurid tõusevad umbes kolm korda kiiremini ja öised temperatuurid umbes kaks korda kiiremini võrreldes globaalse soojenemise tempoga, selgub uuringust.

„Meie analüüs näitab, et intensiivne kuumus kasvab kiiresti – sellised sündmused on alates 2003. aastast muutunud kümneid kuni sadu kordi tõenäolisemaks ning olid vaid 50 aastat tagasi praktiliselt võimatud,“ seisab uuringu kokkuvõttes.

Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll kinnitas 26. juunil Vikerraadio saates „Uudis+„, et juunikuine kuumalaine Euroopas on otseselt seotud inimtekkeliste kliimamuutustega.

Tolli sõnul on taolisi püsivaid kõrgrõhkkondi kogu aeg esinenud ning selles, et Sahara kõrbest jõuab Euroopasse kuumaõhumass, ei ole midagi erilist. Ent rekordilised temperatuurid ja kuumastress koos niiskusega on saanud võimalikuks ainult inimtekkelise kliimamuutuse tõttu.

„See on uus normaalsus, et kliimasoojenemine muudab kuumalained sagedasemaks, tugevamaks. Enamgi veel, kliimasoojenemine lähiajal ei lõpe, kliima soojeneb nii kaua, kuni me kasvuhoonegaase atmosfääri inimkonnana lisame,“ ütles Toll.

Inimtekkeline kliimamuutus on teaduslik fakt

Fakti, et inimtegevus põhjustab globaalset kliimasoojenemist, on kinnitanud tohutu hulk uuringuid, sealhulgas seni kõige põhjalikum 2023. aasta Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruanne, mis hõlmas ligi 13 000 eelretsenseeritud uuringut ja muid materjale ning kajastas umbes 39 000 teadlase tööd.

Juba 2021. aasta uuringust selgus, et retsenseeritud teaduskirjanduses valitseb inimtekkelise kliimamuutuse osas enam kui 99-protsendiline konsensus.

Alates 20. sajandi keskpaigast toimunud järsk globaalne soojenemine toimub eelkõige inimtegevuse (tööstusrevolutsiooni) tõttu, mida on enim võimendanud fossiilsete kütuste põletamine. Inimtegevus on kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemise põhjus.

Otsus: vale. Juunikuine kuumalaine on Euroopa seni rängim kuumalaine, mis purustas arvukad kuumarekordid ja põhjustas WHO andmetel üle 1300 liigsurma. Teadlaste kinnitusel oleks juunikuine kuumalaine olnud võimatu ilma inimtekkelise kliimamuutuseta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (84)