Helsingin Sanomate teatel tekitavad need plaanid mõnedes NATO riikides ka muret seoses sellega, et allianss jagataks nagu erinevatesse seltskondadesse, USA silmis headeks ja halbadeks riikideks.
Kõnealune grupp tekkis Helsingin Sanomate teatel juuni alguses, kui Norrasse Bergenisse koguneti USA kaitseministri kaitsepoliitika eest vastutava asetäitja Elbridge Colby kutsel. Avalikkusele kohtumisest ei teatatud.
Colby avaldas kohtumisest siiski hiljem foto X-is ja USA kaitseminister Pete Hegseth viitas sellele hiljem oma Brüsselis peetud kõnes NATO kaitseministritele.
Helsingin Sanomate teatel kohtusid Bergenis USA, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Hollandi ja Poola esindajad. Hegseth nimetas neid oma kõnes „väikeseks tugevate liitlaste grupiks“.
Helsingin Sanomate andmetel on seda gruppi tõlgendatud kui omamoodi „eelväge“, kellega USA tahab edasi liikuda Euroopa kaitse koorma üleandmiseks eurooplastele endile. Osalesid riigid, mis USA seisukohalt panustavad soovitud moel oma riigikaitsesse.
Soomest osalesid kaitseministeeriumi kaitsepoliitikaosakonna juhataja Otto Saxén ja kaitseväe strateegiajuht Sami Nurmi.
Saxén ütles, et tegemist oli ametnike kohtumisega. USA esitas oma seisukohti ja ootusi seoses Atlandi-ülese kaitse ja koorma üleandmisega NATO-s.
Nurmi intervjuud ei andnud.
Kaks NATO allikat ütlesid Helsingin Sanomatele, et kohtumisel visandati mudelit, mille järgi teatud riigid või töögrupid keskenduksid teatud sõjaliste valdkondade arendamisele. Riikide gruppidele võiks nimetada juhtriigid. Seda mudelit ei ole aga veel täpselt kindlaks määratud.
Veel ei ole päris selge, kas töös osalevad ainult Bergenis kohal olnud riigid või hiljem ka teised NATO riigid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Ühe allika sõnul ei oleks kaasatud riikide jaoks tingimata tegemist ainult lisavastutusega. Vastutasuks võiksid nad kasu saada näiteks kaitsetööstuskoostööst USA-ga.
Helsingin Sanomate allikate sõnul on Bergeni kohtumises nähtud nii ohte kui ka võimalusi. Mureks on vähemalt osas riikides see, et NATO-t jagatakse erinevatesse gruppidesse.
Helsingin Sanomate allikate tõlgenduse järgi tahtis USA saata Bergeni kohtumisega sõnumi ka neile riikidele, mida ei kutsutud, otsekui näitas neile koha kätte.
Bergeni kohtumine on vaid väike osa tervikust, millele viidatakse väljendiga NATO 3.0. Sellest on näiteks rääkinud nii NATO peasekretär Mark Rutte kui ka Soome president Alexander Stubb.
Küsimus on Euroopa kaitse koorma üleandmises USA-lt Euroopale.
NATO 1.0 oli algne NATO, mis ehitati üles pärast Teist maailmasõda ja mis keskendus alliansi piiride kaitsmisele väliste ohtude, praktikas Nõukogude Liidu eest.
NATO 2.0 oli külma sõja järgse aja allianss, mis keskendus ennekõike kriiside lahendamisele väljaspool NATO enda piire.
NATO 3.0 on aga põhiülesande juurde naasnud allianss. Taas kaitstakse oma piire. Erinevus varasemaga on see, et põhiline konventsionaalne kaitse oodatakse tulevat Euroopalt, mitte USA-lt. USA jääks endiselt pakkuma tuumaheidutust ja toetama Euroopat teatud jõududega.
Euroopa suurema vastutuse võtmise mõte on lisaks majandusliku ja sõjalise koorma ülevõtmisele ka see, et Euroopal peab olema võimalus end kaitsta ka siis, kui USA väed on mujal sõjas seotud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)