„Hollandi teadlased tuvastasid hiljuti selgelt erineva mürgisusega mRNA-vedelike süstimise. See viitas, et rahvale sisse süstitavad vedelikud ei olnud samad, mida välja reklaamiti. Tootjad olid vaikselt ja kontrollimatult oma suva ja mingit eesmärki täites preparaate muutnud,“ kirjutas kasutaja Edmond Penu oma Facebooki postituses.
Veel mainib Penu biostatistik Christine Cottonit. „Nüüd on sama kinnitanud Pfizeri jaoks töötanud biostatistik, kes 2. juunil (väidetavalt) endalt elu võttis. Ta kinnitab, et see vedelik, mida inimestele sisse süstiti, ei olnud sama, mis kliinilised testid läbis,“ on postituses kirjas.
Cotton olevat kirjutanud oma hüvastijätukirjas, et Pfizeri mRNA preparaat oli inimestele äärmiselt ohtlik.
Penu lisab veel, et „Eestis ei lubatud „vaktsiine“ analüüsida ja sellega seotud toimingud salastati.“
Postitusel on avaldamise hetkel 105 jagamist.
Mida näitavad uuringud?
Christine Cotton on biostatistik, kes uuris alates 2021. aasta algusest COVID-19 vaktsiine. Cotton suri selle aasta juunis. Mitmed väljaanded on käsitlenud tema surma tõepoolest enesetapuna lähtudes peamiselt tema viimasest X-i postitusest, milles ta kirjutab, et postituse lugemise ajaks on tema siit maailmast lahkunud.
Cotton väitis, et Pfizeri vaktsiin, millega inimesi süstiti, ei olnud see, mille hindasid kliinilised uuringud 95 protsenti efektiivseks. Kui lugeda X-i postitus hüvastijätukirjaks, siis ta otsesõnu Pfizeri mRNA preparaati äärmiselt ohtlikuks ei hinda. Küll aga mainib ta tulemuste kehtetust, vigu ja pettust.
Euroopa Ravimiameti raportist selgub, et arenduses kasutati kahte tootmisviisi. Protsess 1 oli kliinilise uuringu materjal ja protsess 2 oli kommertstootmise protsess ehk suuremas koguses tootmiseks mõeldud protsess. See ei tähenda aga, et vaktsiin asendati millegi muuga või et vaktsiin ei toiminud. Uuringusse kaasatud protsessi 1 ja protsessi 2 kõigi partiide primaarjärjestus ja sekundaarstruktuur hinnati võrreldavaks. Lihtsalt öeldes tähendab primaarjärjestus mRNA „tähtede järjekorda“ ja sekundaarstruktuur seda, kuidas see mRNA molekul voltub.
Esmase efektiivusnäitaja (populatsioon, kelle andmed olid kättesaadavad peale teist annust) puhul oli vaktsiini efektiivsus alates seitsmendast päevast peale teist annust 94.8 protsenti.
See pole esimene kord, kui Christine Cottoni väited COVID-19 vaktsiinidest teadusmaailmas kahtluse alla pannakse. Juba 2023. aastal lükkas teadlastega koostööd tegev faktikontrolli organisatsioon Science Feedback valeväited samal teemal ümber.
Faktikontrollil ei õnnestunud leida Hollandi uuringut, mis oleks tuvastanud erineva mürgisusega mRNA „vedelike“ süstimise. Sotsiaalmeedias levis eelmisel aastal sarnase väitega vandenõuteooria, et Hollandis ringles „Pfizeri tapjapartii,“ mis põhjustas 40 inimese surma.
AFP Faktikontroll lükkas selle vandenõuteooria eelmisel aastal ümber. Teooria sai alguse hoopis 2021. aasta Taani uuringust „COVID-19 vaktsineerimise ohutus – peaksime poliitikat ümber mõtlema,“ milles väideti, et vaktsiini üksikutel varajastel partiidel oli rohkem kõrvaltoimeid kui hilisematel partiidel. Artikkel on tänaseks ajakirjast PubMed tagasivõetud märkega, et andmeid tõlgendati ekslikult.
„Larebi (Hollandi ravimiohutuse järelevalve keskus) andmeid Hollandis kasutati raskete ja surmaga lõppenud kõrvaltoimete arvu arvutamiseks 100 000 vaktsineerimise kohta. Autorid esitasid andmeid põhjuslikus seoses kõrvalnähtudega. Hollandis kutsutakse tervishoiutöötajaid ja patsiente üles teatama kõrvalnähtude kahtlustest, mis võivad olla seotud vaktsineerimisega. Seda tüüpi teatamise puhul ei ole sündmuse ja vaktsiini vaheline põhjuslik seos vajalik, mistõttu pärast vaktsineerimist aset leidnud teatatud sündmus ei ole tingimata vaktsineerimisele omistatav. Seega ei tähenda vaktsineerimisele järgnenud surmast teatamine, et tegemist on vaktsiiniga seotud sündmusega,“ kirjutas PubMed.
Samuti polnud surmajuhtumid meditsiinispetsialistide poolt kinnitatud.
Ka Hollandi ravimiohutuse järelevalve keskus Lareb kinnitas toona AFP-le, et nad ei tuvastanud oma analüüsides partiiga seotud probleeme.
Kuidas käivad asjad Eestis?
Eestis ei ole COVID-19 vaktsiinide analüüsimine keelatud. Eestis testitakse ja kontrollitakse vaktsiine peamiselt Euroopa Liidu ravimireeglite järgi. COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste nõuete järgi nagu iga teist ravimit, mis tähendab, et vaktsiin peab vastama kindlatele kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kriteeriumidele, kirjutab Ravimiamet.
Ravimiameti labor kontrollib, et Eestis müüdavad ravimid oleksid ohutud ja kvaliteetsed. Ravimiameti labor on OMCL-i ehk Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu loodud ametlike ravimikontrolli laborite võrgustiku liige. Selle võrgustiku laborid täiendavad üksteise analüüsivõimalusi ning jagavad omavahel analüüsikoormust. See, et kõiki turul olevaid ravimeid ei analüüsita eraldi Eestis, ei tähenda analüüsimise keeldu.
Otsus: eksitav. Euroopa Ravimiameti raportist selgub, et koroonavaktsiini arenduses kasutati kahte erinevat tootmisviisi. Protsess 1 oli kliinilise uuringu materjal ja protsess 2 oli kommertstootmise protsess ehk suuremas koguses tootmiseks mõeldud protsess. See ei tähenda aga, et vaktsiin asendati millegi muuga või et vaktsiin ei toiminud. Uuringusse kaasatud protsessi 1 ja protsessi 2 kõigi partiide primaarjärjestus ja sekundaarstruktuur hinnati võrreldavaks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (19)