Kui esimese nelja päeva jooksul oli hääletanud vaid 18,8 protsenti Ida-Virumaa valijatest, mis oli võrdluses teiste maakondade kõige väiksem näitaja, siis reede õhtul kella 21.30ks oli see kasvanud 27,2 protsendini.
Maakondade arvestuses oli Ida-Virumaa selleks ajaks tõusnud Pärnumaa ja Viljandimaaga jagama 12. kohta. Tahapoole jäi vaid Raplamaa (26,5 protsneti).
Eesti keskmisest valimisaktiivsusest, 31,7, protsenti, jääb Ida-Virumaa siiski veel 4,5 protsendiga maha.
Hääletanute arv Ida-Virumaa kasvas reedel põhiliselt valimisjaoskondades sedeliga hääletajate arvelt. Kui eelneval neljal päeval käis jaoskondades Ida-Virumaal valimas 5687 inimest, siis ainuüksi reedese päeva jooksul lisandus neid 4370.
Ida-Virumaa suurima linna, Narva, valimiskomisjoni aseesimees Kairi Johannes ütles Põhjarannikule, et valimisaktiivust kasvatas ka see, et alates reedest kuni pühapäevani on avatud kõik valimisjaoskonnad. Eelneval neljal päeva sai sedeliga hääletada igas omavalitsuses vaid ühes jaoskonnas.
“Jaoskondades oli reedel hääletajaid silmnähtavalt palju, sealhulgas ka noori inimesi,” ütles Johannes.
Elektrooniliselt hääletajate arv Ida-Virumaal on olnud reedel samuti eelmistest päevadest suurem küündides reede jooksul üle paari tuhande.
2021. aasta kohalikel valimistel oli Ida-Virumaal valimisaktiivsuseks 47,3 protsenti, mis oli võrdluses teiste maakondadega kõige väiksem. Eesti keskmine oli neli aastat tagasi 54,7 protsenti. Praeguse tempo põhjal peaks pühapäeva õhtuks kujunema valimisaktiivsus suuremaks nii Ida-Virumaal kui kogu Eestis.
Ida-Virumaa omavalitsustest olid neli aastat tagasi kõige agaramad valijad Narva-Jõesuus (62,8 protsenti) ja kõige leigemad Kohtla-Järvel (38,9 protsenti).
E-hääletamine kestab ööpäevaringselt kuni laupäeva, 18. oktoobri õhtuni kell 20.
Valimisnädala reedest pühapäevani on avatud kõik 356 valimisjaoskonda üle Eesti.
Valimispäeval, 19. oktoobril on avatud kõik valimisjaoskonnad kella 9-st 20-ni. Valimisjaoskondade kohta saab rohkem infot aadressil www.valimised.ee.