Euroopa noored seisavad silmitsi karmi finantsreaalsusega. Kõrged üürid, kallis kinnisvara ja kasvavad elamiskulud muudavad alla 35-aastaste jaoks säästmise, investeerimise või esimese kodu ostmise üha raskemaks.
Mõnes riigis aitavad tugevam palgakasv, taskukohasem eluase või perekonna tugi noortel leibkondadel varem rikkust koguda. Teistes jätavad piiratud töövõimalused ja suured eluasemekulud paljudele vaid tagasihoidlikud säästud. 2026. aasta keskel avaldatud Euroopa Keskpanga leibkondade rahanduse ja tarbimise uuringu (HFCS) kohaselt on euroala 16–34-aastaste elanike mediaannetovara 24 600 eurot.
Eesti noored üllatavad
Kuigi Eesti keskmine palgatase ja sissetulekud jäävad paljudele Lääne-Euroopa riikidele alla, ulatub Eesti noorte netovara mediaan 62 200 euroni. Niisamuti on ka Ida- ja Kesk-Euroopa riike, kus vaatamata madalamatele sissetulekutele on noorte varaline seis üllatavalt hea. Horvaatias ulatub 16–34-aastaste mediaannetovara 82 000 euroni, Slovakkias 74 600 euroni, Tšehhis 59 900 euroni ja Leedus 59 600 euroni.
Tipud ja põhjad
Kõige jõukamad noored 22 vaadeldud riigi seas elavad Maltal, kus nende netovara mediaan on koguni 257 500 eurot. Kui see selge erand välja jätta, ületab noorte vara 100 000 euro piiri vaid Luksemburgis (135 000 eurot). Neile järgneb kohe Belgia 97 200 euroga.
Skaala teises otsas on aga meie põhjanaabrid. Kõige väiksem on noorte netovara Soomes, mis on 5700 eurot. Pingerea lõpust leiab ka Kreeka (9900 eurot), Austria (13 400 eurot) ja Läti (16 900 eurot). Ülejäänud riikidest on Iirimaa noorte vara 23 900 eurot, Portugalis 36 200 eurot, Ungaris 36 300 eurot ja Hollandis 40 900 eurot.
Euroopa Liidu nelja suurima majanduse seas on noorte vara kõrgeim Itaalias (53 500 eurot), mis on märgatavalt suurem kui Prantsusmaal (27 700 eurot) ja Hispaanias (23 700 eurot). Saksamaal on alla 35-aastaste vara aga 17 600 eurot ehk noored itaallased on ligi kolm korda rikkamad kui nende eakaaslased Saksamaal.
Perekonna roll
Müncheni ülikooli (LMU) rahvusvahelise ebavõrdsuse uurimiskeskuse asutaja ja juht professor Fabian Pfeffer selgitab, et noorte vara ei räägi tihti mitte niivõrd nende endi teenitust, kuivõrd neid ümbritsevatest sotsiaalsetest struktuuridest.
„Noorte täiskasvanute puhul on vara erinevused eriti paljastavad, sest 16–34-aastastel pole enamasti olnud piisavalt aega, et koguda märkimisväärset vara ainult oma palgatulust,“ ütles Pfeffer. „Seega, kui näeme noorte leibkondade suurt vara, peaksime olema ettevaatlikud selle tõlgendamisel pelgalt isikliku säästmisdistsipliini tulemusena.“
Tema sõnul sõltub varaline seis juurdepääsust eluasemele ja kodulaenudele, perekonna toetusest, kingitustest ja pärandustest. „Selles vanuses ei ole suur isiklik vara sageli vaid individuaalse saavutuse lugu. See on ka perekonna ja institutsioonide lugu,“ rõhutas ekspert.
Pfeffer märgib, et noorte täiskasvanute puhul on säästjast tõeliseks varaomanikuks saamise murdepunktiks tihti isikliku kodu ostmine. Kinnisvaraturule sisenemine nõuab aga enamat kui lihtsalt isiklikku distsipliini ja head finantsplaani.
„See nõuab juurdepääsu krediidile, stabiilset sissetulekut, taskukohaseid hindu ja väga tihti vanemaid, kes saavad aidata sissemaksega või kanda kinnisvara otse üle. Siin muutub perekonna rikkus vaikseks, kuid võimsaks abistavaks mehhanismiks,“ lisab ta.
Teadlane toob välja, et noorte vara sõltub suures osas vanemate rahalistest võimalustest. Kuigi noored saavad ka palgast säästa, on 30. eluaastaks kogutaval rahal selged piirid, eriti kallite eluasemete puhul. Perekonna tugi aitab iseseisvat elu kergemini alustada. See abi võib seisneda kodulaenu sissemakses, päritud korteris või lihtsalt teadmises, et pere on vajadusel toeks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)