Praeguseks on mehed avaldanud viis stuudioalbumit, pannud tantsima lugematul hulgal muusikasõpru ning pööranud päid oma hinnatud remiksidega, mis on valminud teiste hulgas selliste proffidega nagu 4Hero, MJ Cole ja Masters at Work. 10. juulil astuvad nad taas üles Eestis, seekord Jänedal KIKUMU festivalil ja ühes vokalist Wayne Snow’ga.
Laulja Sofia Rubina ja KIKUMU peakorraldaja Indrek Kasela rääkisid Jazzanova liikme Stefan Leiseringiga muusikatööstusest, bändi laulude oma elu elamisest ja päris kätest, mis mängivad päris instrumente.
Teie 2002. aastal ilmunud lugu „No Use“ kannab endas erakordses koguses emotsionaalset ausust. Iga kuulamiskorraga mõjub see aina vähem lihtsalt ühe lauluna teiste seas. Tekib hoopis tunne, nagu pühiks tolmu maha mõnelt mälestuselt, mida me kõik kuidagimoodi jagame. Peaaegu nagu rändaks ajas tagasi. Kui te täna, 24 aastat hiljem seda lugu mängite, siis kas tunnete sidet inimestega, kes te olite siis, kui selle loo kirjutasite? Või on aeg toonud muusikast välja tähenduskihid, mida oleks tol ajal olnud võimatu mõista?
„No Use’i“ kirjutas Clara Hill meie kõige esimesele albumile „In Between“. Album, mis valmis siis, kui Jazzanova oli veel pigem DJ-projekt, millega esinesime klubides, mitte lavadel.
On korraga veider ja imeline, kui kaugele võib üks muusikapala oma sünniloost edasi kasvada. Tänaseks on see meie kontsertidel üks nn kohustuslikest momentidest, ükskõik kes seda parajasti ei laulaks. Vahel ühineb meiega Clara ja laulab seda ise, mõnikord teeb seda Christoph Adams, kes mängib ka klahvpille. KIKUMU festivalile tuleb meiega kaasa Wayne Snow. Vahet pole, kes seda laulab, sest loo sõnum ei kao kuhugi. Sel on tänaseks oma elu, mis ei sõltu kellestki meist.
Moodne muusikatööstus hindab kiirust, algorütme ja pidevat nähtavust. Ometi tundub, et Jazzanova on alati eelistanud rutakuse asemel sügavust, lasknud ideedel küpseda, mitte nendega kohe maailma ette tormanud. Kas tagasi vaadates võite öelda, et kannatlikkusest on saanud omaette kunstiline seisukohavõtt? Ja kas on midagi, mida saab luua ainult siis, kui muusikud annavad endale aega?
See on hea küsimus. Algusaastatel olime DJ-dena väga selgelt osa sellest trendijanulisest ja eklektilisest klubimaailmast. Jahtisime pidevalt midagi värsket. Aga üks hetk oma teekonnal märkasime, et paljud neist lugudest muutusid igihaljasteks ja meie muutumine live-bändiks oli see, mis neid elus hoidis.
Kui lõpetasime ainult tantsupõrandatele muusika kirjutamise, muutus ka laulukirjutamine ise. Enam ei olnud kõige olulisem see esmane reaktsioon, mida reedeõhtustelt pidulistelt saada võid. Tahtsime kirjutada muusikat, mis tähendaks midagi ka kümne või kahekümne aasta pärast. Mõnes mõttes said siis tantsimine ja muusika kirjutamine keskpõrandal kokku. Üks ei kirjutanud enam ette, kuidas või milline teine olema peab.
KIKUMU festivalil on teie esimene kontsert Eestis, kus teiega jagab vokalistina lava Wayne Snow. Kuidas teie koostöö algas? Milline energia teie vahel on?
Me jumaldame Wayne’i häält – selles on haruldane soojus ja paindlikkus.
Oleme Wayne’iga juba mõnda aega tuttavad. Ta elas ka Berliinis, nii et meie teed ristusid täiesti iseenesest. Me jumaldame ta häält – selles on haruldane soojus ja paindlikkus. Kui te ei ole seda juba teinud, siis kuulake tema uut albumi „Snowdome“ – futuristlik R’n B, vägagi uuendusmeelne kraam.
Kui me bändi pärast koroona-aastaid uuesti käima tõmbasime, klappis Wayne ideaalselt meie ettekujutusega sellest, millisesse suunda me oma kontsertidega liikuda tahtsime. Mis puutub meievahelisse energiasse, siis… See lihtsalt töötab. Oleme ise samuti väga elevil, et see sama energia nüüd esimest korda Eestisse tuua.
Kuidas võiks KIKUMU publik teie kontserdiks valmistuda?
Parim viis oleks sukelduda meie vanemasse materjali. Soovitame kuulata albumi „In Between“ deluxe-versiooni, mis ilmus eelmisel aastal. Sealt leiab massiivses koguses muusikat, kokku 69 lugu, nende hulgas uued ja vanad remiksid ning terve „Revisited“ album. See annab hea ettekujutuse sellest, kust me tulnud oleme ja kuidas meie lood on aastate jooksul arenenud. Lisaks saate ka aimu, mida meie kontserdilt oodata.
Kas olete ka teistele KIKUMU festivali esinejatele pilgu peale visanud? Keda nendest näha-kuulda tahaksite?
Muidugi. Loomulikult oleme me suured Gilles Petersoni fännid. Tema terav kõrv on väga tugevalt kujundanud seda, mida me ise teeme. Alati on väga tore, kui meie teed ristuvad.
Samuti ootame Nubiyan Twisti kontserti. Mõnes mõttes oleme samast puust bändid. Nemad seovad ka laval jazz’i souli ja klubimuusika energiaga.
Eesti artistidest tekitab kõige suuremat huvi Kirke Karja, kes teeb vaimustavat jazz-muusikat. Tahaksime väga tema kontserdile jõuda, kui ajad klapivad.
Kuidas on Euroopa kontserditurg viimastel aastatel muutunud? Kuhu see liigub ja kuidas te ise nende muutustega kohanete?
Ajal, mil tehisintellekt tungib aina rohkem ja rohkem meie igapäevaellu, on elavate ja hingavate muusikutega lava üks tõeliselt asendamatu asi, mis veel alles on jäänud. Päris käed mängivad päris instrumentidel ja seda kõike reaalajas. Huvitav on jälgida, kuidas digieelse ajastu bändid ja artistid endiselt ringi tuuritavad-esinevad ning kuidas nii Z- kui X-põlvkonnad seda nendega koos nautima tulevad.
Inimesed janunevad ikkagi teatud vahetuse ja inimlikkuse järele, mida saab pakkuda ainult elava muusikaga kontsert.
Sellised kokkupuuted annavad meile päris palju lootust, täiesti ausalt. See näitab, et ükskõik kuidas muusikat ka ei tehtaks või ei levitataks, janunevad inimesed ikkagi teatud vahetuse ja inimlikkuse järele, mida saab pakkuda ainult elava muusikaga kontsert.
Ehk jagate lugejatega mõnda muusikasoovitust oma viimase aja leidudest?
Modha ja Multibeat. Mõlemad on väga põnevad artistid.
Tuuritate ise ka endiselt suure hooga. Kas teie kontsertreise saadavad ka mõned rituaalid?
Me ei nimetaks seda rituaaliks, aga kui me mööda maailma ringi rändame, siis võtame eesmärgiks süüa kohalikku toitu ning maitsta kohalikke kangeid alkohole. See annab meile võimaluse ühenduda ühe või teise paigaga ka väljaspool lava.
Kas Jazzanoval küpseb ka stuudios midagi?
Jah, oleme stuudios tagasi ja värske Jazzanova muusika on valmimas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)