Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi 0,5% langus kuude võrdluses ei ole ebatavaline – eelmisel aastal nägime taolisi hinnalangusi mitmel korral, viimati detsembris.

Hinnalangus rohkem kui pooltes valdkondades

„Kuid aastases võrdluses oli nii väike hinnatõus kui praegune 2,3% viimati 2021. aasta aprillis. Osaliselt on selle taga eelmise aasta juuni kõrge indeks, samas veelgi olulisema põhjusena võib välja tuua hinnalangused rohkem kui pooltes valdkondades, sh toidu ja mittealkohoolsete jookide rühmas, millel on tarbijahinnaindeksi kujunemisel kõige suurem kaal,“ lisas Veski.

Võrreldes eelmise aasta juuniga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim eluasemega seotud kulutuste 7,6% ja transpordi 7,5% kallinemine. Eluasemekulude hinnatõusu taga oli elektri 18,7% ja maagaasi 30,8% kallinemine. Transport kallines bensiini 6,4% ja diislikütuse 17,3% hinnatõusu tõttu. Vastupidist mõju avaldas indeksile toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,5% ning riiete ja jalatsite 6,3% odavnemine.

Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid juunis aastaga 8,9%. „Alkohoolsete jookide 5,8% ja tubaka 16,4% hinnatõusu taga olid osaliselt 2026. aasta jaanuari aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiis tõusis lisaks ka 2025. aasta juulis,“ põhjendas Veski.

Võrreldes eelmise aasta juuniga kallinesid toidukaupadest valmistoit 2,3%, värske või külmutatud liha 0,9%, munad 5,6% ning värske või külmutatud kala 5,5%. Köögivili odavnes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,7%, või 23,1% ning õunad ja luuviljalised 11,6%.

Kuises võrdluses paljude toodete hinnad odavnesid

Võrreldes maiga mõjutas juuni tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,2% odavnemine, samuti bensiini 5,5%, diislikütuse 8,6% ning riiete ja jalatsite 3,8% hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas indeksile kuu jooksul kõige rohkem puhkusereiside 8,3%, elektri 1,5% ja üüri 1,4% hinnatõus.

Toidukaupadest mõjutasid indeksit peamiselt värske viliköögivilja 16,2%, värskete marjade 17,6% ja troopiliste puuviljade 9,9% hinnalangus, teiselt poolt vähemal määral šokolaadi 2,4% ja tsitruseliste 4,3% hinnatõus.

Kõige olulisem panus langusse

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla nentis, et tarbijahinnad tõusid juunis aastaga 2,3 protsenti, kuid langesid 0,5 protsenti võrreldes maikuuga ning arvestades sesoonseid faktoreid, langesid kuuga lausa 0,7 protsenti. „See on märkimisväärne hinnaindeksi langus ja kokku väike aastane hinnatõus, mida pole näinud Eestis alates 2021. aasta aprillist,“ tähendas temagi.

Kõige olulisema panuse andis kuisesse hinnalangusesse kütuse hinna langus tanklates, mis tulenes nafta hinna taas odavnemisest maailmaturul. „Hoolimata õhutranspordi kallinemisest ja autoga seotud teiste kulude kallinemisest langes transpordi hinnaindeks kuuga 1,7 protsenti,“ märkis ta. „Kuna nafta hind on veelgi langenud, ning praegu pigem paistab, et hind uuesti ei tõuse, on oodata jätkuvalt transpordi hinnalangust ka juulikuus.“

Teist kuud järjest langes ka toidu hind, seda kuuga 1,2 protsenti ning sesoonseid faktoreid arvestades 1,3 protsenti. „Sesoonselt korrigeerituna on toidu hind langenud juba viis kuud järjest,“ tõdes Uusküla. Suviselt langesid köögivilja hinnad 4,8 protsenti, aga langes ka kala ja kalatoodete hind 1,1 protsenti. Ka alkohoolsete jookide hinnad langesid 1,9 protsenti.

Söömine väljas kallines õige pisut

Teistest kategooriatest tõid hinda alla veel koduga seotud kulutused ühe kuuga 0,7 portsendi võrra sesoonselt kohandatuna, kus alanesid erinevate tööriistade hinnad ning majapidamistarbed ja teenused. „Söömine väljas kallines juunis vaid 0,2 protsenti, mis tähendab 0,7 protsendi suurust sesoonset hinnalangust sest hindu tõsteti suvehooajaks vähem kui tavaliselt,“ nentis ta.

„Juunis oli ka vähe sooje päevi, mistõttu kohalikke turiste ja nõudlust võis nappida ning juuli näitab, kas siis hindu tõstetakse.“ Odavnesid ka info ja side valdkonna hinnad ennekõike sideteenuste pakettide hinnalanguse tõttu. Hinnakasvu oli kuuvõrdluses näha eluaseme hindades, tervishoius, vaba aja tegevuse ning mitmesuguste kaupade ja teenuste valdkondades.

„Kuna Hormuzi kriis kergitas vahepeal mitte vaid nafta ja gaasi, vaid ka paljude teiste toormete hindu nagu väetised ja metallid ja tootjahinnad on kasvanud minimaalselt, siis on oodata pigem järgnevatel kuudel veidi suuremat hinnasurvet kui tavaliselt kaupade osas,“ sõnas Uusküla. Teenuste hinnatõus aastaga on olnud 5,2 protsenti, ning see jätkub veidi väiksemas tempos sest palgakasv on aasta jooksul alanemas. Kokku jäävad kuised hinnatõusud mõõdukaks.

Aastased hinnatõusu numbrid aasta teises pooles näitavad kasvutendentsi ennekõike seepärast, et eelmise aasta lõpus septembrist detsembrini olid mitmed kuud väikese inflatsiooniga. Luminori prognoos käesoleva aasta hinnatõusuks on 3 protsenti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)