Liutkevičiuse sõnul on aastate jooksul loonud riik palju e-teenuseid, mis toimivad hästi, kuid samas ei pruugi inimene teada, kust vajalikku teenust otsida või mis asutuse poole pöörduda. Seetõttu peab TI-arenduste puhul vaatama korraga kahte poolt: lahendus peab olema usaldusväärne, kuid jõudma ka lõppkasutajani.
Ühe näitena tõi Liutkevičius 2026. aasta mais alanud kaheaastase pilootprojekti Aruait, mis on Riigikantselei rahastatud innovatsiooniprojekti ja mille eesmärk on vähendada vajadust eraldi riigiportaalide ehitamiseks. „Selle eesmärk on luua avalikule sektorile suveräänne halduskiht TI-assistentide kasutamiseks – sarnaselt sellele, nagu täna on olemas X-tee või elektrooniline autentimine,“ selgitas ta.
Kas AI-ga saab odavamalt?
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) baasteenuste valdkonna arhitekti ja RIT-i avalike pilvede teenusejuhi Siim Vene sõnul jõuab tehisintellekti rakendamisest sündiv kasu riigini vahel kaudselt, näiteks IT-hangete kaudu.
„Kuigi aeg-ajalt püsib arusaam, et riigi IT-majad soovivad kõike ise arendada ega kaasa piisavalt erasektorit, ostetakse tegelikult suur osa arendustööst erasektorist,“ ütles Vene.
SMIT on tema sõnul oma hankeprotsesse ümber kujundamas nii, et erasektori partnerid saaksid TI-tööriistu kasutades töötada tõhusamalt. „Esimesed näited on olemas: tulemuspõhised hanked on olnud meil 5–10 korda odavamad,“ märkis Vene. Tema sõnul võib TI mõju jõuda maksumaksjani ringiga: kui arendaja teeb sama töö kiiremini ja soodsamalt, saab riik teenuse odavamalt.
Nortali esindaja Priit Liivak lisas, et mõnel juhul ei seisne tehisaru väärtus otseses kokkuhoius. „Tehisaru kasutamine võib vahel olla ka väärtuspõhine investeering,“ sõnas ta.
Näiteks tõi Liivak riigi lahenduse Valdur, mis aitab märgata töökuulutustes võimalikke sobimatuid või diskrimineerivaid sõnastusi. Kui töökuulutuste kvaliteet paraneb ja eri taustaga kandidaatide kohtlemine muutub õiglasemaks, on avalik kasu olemas, ehkki seda on keerulisem täpselt mõõta.
Sama tööriist kõigile
Eksperdid usuvad, et avalikus sektoris sõltub TI kuluefektiivsus suuresti sellest, kas riik suudab vältida olukorda, kus iga ministeerium või amet arendab sama tüüpi probleemi lahendamiseks omaette tööriista.
Markko Liutkevičiuse sõnul peaks ka konkreetse vajaduse jaoks loodud pilootprojekti algusest peale kavandama nii, et seda saaks hiljem kasutada laiemalt. „Kui luua pilootprojekt kindlale probleemile, tuleb seda kohe kavandada nii, et see ei jääks käsitlema ainult seda konkreetset probleemvaldkonda, vaid sobituks ka teistesse.“
Sama loogika kehtib tema sõnul ka TI-assistentidel põhinevate teenuste puhul. Iga asutus ei peaks uue vajaduse tekkides tellima eraldi portaali või e-teenust, sest kasutada saaks olemasolevaid komponente.
Sellise lähenemise näiteks toodi ekspertide arutelus RIA arendatav Bürokratt. Kodaniku jaoks on see virtuaalne assistent, mis aitab leida infot avalike teenuste kohta ning suunab vajaduse korral vestluse edasi klienditeenindajale. Avaliku sektori asutuse jaoks tähendab Bürokratt aga valmis platvormi, mida saab kasutusele võtta ilma, et iga amet peaks endale nullist eraldi juturoboti tellima.
Eraldi juturoboti arendamine võib tähendada umbes 750 arendustundi. On ka hankeid, kus sarnase lahenduse tellimine oleks maksnud ligikaudu 150 000 eurot. Bürokratil seevastu on mõnesaja eurone kuutasu.
Ekspertide hinnangul seisneb tehisintellekti tegelik väärtus seega selles, kas riik suudab AI-lahendused skaleerida ja ühiseks standardiks muuta. Vastasel juhul on oht, et tehnoloogia lisab süsteemile uusi kulukohti ja dubleerivaid lahendusi, mitte ei tee teenuseid riigi ja inimeste jaoks kiiremaks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada