Sama põhimõte on sätestatud ka krediidiasutuste seaduses, mille kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eeltoodule vaatamata ei kehti piiramatu lepinguvabadus siiski olukorras, kus makseteenuse lepingut soovib sõlmida füüsiline isik (tarbija). Tarbijast kliendiga on pangal reeglina kohustus sõlmida makseteenuse leping ning võimalused lepingu sõlmimisest keeldumiseks on äärmiselt piiratud.
Juriidiliste isikute puhul sarnast kohustust ei ole, aga see siiski ei tähenda, et pank võiks äriühingutest kliente, kes soovivad avada arvelduskontot, valimatult minema saata. Kui äriühing vastab panga enda lepingutingimustele, siis alust makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumiseks äriühinguga üldjuhul ei ole.
Selliseks aluseks võib olla eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud olukord, kus pank ei saa täita kliendi või tema tegeliku kasusaaja tuvastamise ning tehingute eesmärgi ja vara päritolu kontrollimisega seotud hoolsusmeetmeid või tal on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.
Peab riske maandama
Eelmise aasta 15. juulil jõustunud võlaõigusseaduse muudatused piiravad füüsilise isikuga makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist veelgi. Muudatusega sätestati selgesõnaliselt, et krediidiasutus ei tohi keelduda tarbijaga põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest üksnes temaga kaasneva riski tõttu, vaid peab selliseid riske maandama seaduses ette nähtud meetmete abil.
Selleks võib krediidiasutus määrata maksekontol olevate vahenditega tehtavate maksete maksimaalse summa, ühe tehingu või kuiste tehingute piirmäära, kontol hoitavate vahendite ülempiiri või piirata sularaha väljavõtmist. Võimalikud piirangud tohivad siiski olla erandlikud ja ajutised ning tagama, et tarbijal säilib õigus maksekontot kasutada. Pank ei saa seega füüsilisele isikule keelduda kontot avamast pelgalt ettekäändel, et isik ei lähe kokku panga riskiisuga.
Märkimist vääriv on, et muudatusi võlaõigusseaduses ei tinginud mitte muudatused Euroopa Liidu õiguses, vaid asjaolu, et võlaõigusseadus seni Euroopa õigusega (täpsemalt makseteenuste direktiiviga) kooskõlas ei olnud. Eelnev oli väljaloetav ka Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 2-21-3552, kus kohus viitas asja lahendamisel makseteenuste direktiivile.
Sama lahendi p-s 21.1 on veel välja toodud, et põhilised makseteenused on muutunud tänapäeva ühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu vältimatuks eeltingimuseks, millele ligipääsu omamata on raskendatud kõige igapäevasemad toimingud, nagu sissetuleku (töötasu või sotsiaaltoetuste) saamine, arvete ja maksude tasumine, kaupade ning teenuste ostmine jne. Makseteenuseid loetakse muuhulgas elutähtsateks teenusteks hädaolukorra seaduse järgi. Pangateenuste kättesaadavus on oluliselt seotud põhiõiguste kasutamisega, sest nende teostamine on ilma pangakontota tänapäeva ühiskonnas praktiliselt võimatu või oluliselt piiratud.
Äriühingu puhul otsustamine vabam
Erinevalt füüsilisest isikust on äriühingu puhul pank oluliselt vabam otsustama, et keda teenindada ja keda mitte. Krediidiasutus ei tohi siiski ka äriühingutest kliente valimatult minema saata. Võlaõigusseaduse § 7101 lg 1 kohustab sõlmima lepingu igaühega, kes vastab seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja enda tingimustele.
Riigikohus on kohtuasjas nr 2-18-5450 tehtud lahendi p-s 12 märkinud, et selle sättega on makseteenuse pakkujate kahjuks kaldutud kõrvale üldisest lepingu sõlmimise vabaduse põhimõttest, sest seadus kohustab sõlmima lepingu igaühega, kes vastab seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja enda tingimustele. Sellist kohustust õigustab asjaolu, et makseteenused on tänapäevases majanduskäibes vähemasti juriidilise isiku jaoks hädavajalikud teenused. Äriühingu asutamisel on maksekonto avamine kohustuslik.
Panga õigus oma sisemistele üldtingimustele viidates otsustada, kas äriühingut teenindada või mitte, ei saa ka siiski olla piiramatu. Krediidiasutuste seaduse kohaselt peab krediidiasutus põhjendama makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist. Kui isik panga lepingutingimustele ei vasta, siis pank peab suutma sisuliselt ka põhjendada, et miks ta ei vasta. Näiteks on Harju maakohus kohtuasjas nr 2-23-48 tehtud lahendi p-s 8.2 leidnud, et pelk viitamine lepingu ja üldtingimuste punktidele ei täida põhjendamiskohustust, kui nende viidete põhjal ei ole võimalik aru saada, millised kliendist tulenevad asjaolud lepingu ülesütlemise põhjustasid.
Panga põhjendamiskohustus tähendab sisulist väidete põhistamist asjaolude ja tõenditega. Sellest tulenevalt ei saa pank piirduda üksnes väitega, et kliendi äritegevus näiteks ei vasta panga riskiisule, vaid peab ära näitama, millistele konkreetsetele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Seejuures peab olema arusaadav, millist konkreetset riski pank silmas peab, kuidas hinnati selle riski olemasolu ning miks ei olnud panga hinnangul võimalik riski aktsepteerida või maandada. Alles sellisel juhul on kliendil võimalik panga seisukohta sisuliselt kontrollida ja sellele tõhusalt vastu vaielda.
Äriühingul on samuti võimalik tugineda oma õiguste kaitsel makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise või juba avatud konto sulgemise korral ka sellele, et panga tüüptingimused (mille alusel keeldutakse arvelduskonto avamisest või leping öeldakse üles ja konto suletakse) on äriühingut ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised.
Võib pöörduda kohtusse
Kui pank keeldub sõlmimast makseteenuse lepingut, siis on isikul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse (kohustamaks panka makseteenuse lepingut sõlmima). Kui pank kliendi konto sulgeb, siis ka seda on võimalik kohtus vaidlustada (tuvastamaks makseteenuse lepingu ülesütlemise tühisus). Nimetatud õigused on nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul. Lisaks võib füüsilisele isikule konto avamisest keeldumine või selle põhjendamatu sulgemine kvalifitseeruda väärteoks (põhimakseteenuse kohustuse rikkumine).
Nimetatud väärtegu menetleb finantsinspektsioon, kellele tuleks siis rikkumise korral kaebus esitada. Panga kasutatavad lepingutingimused on olemuselt tüüptingimused ja kui need on füüsilise isiku suhtes ebamõistlikud, siis võib samuti rääkida väärteokoosseisust panga käitumises (ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamine). Viimase väärteo kohtuväliseks menetluseks on tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet, kellele tuleks siis rikkumise korral avaldus väärteomenetluse alustamiseks esitada.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)