«Ausalt öeldes ei loodaks ma sellele, et Trump saabub Ankarasse ja keskendub üksnes Ukraina abistamisele,» selgitas politoloog. «Kuid meil on varjatud trump, Recep Tayyip Erdoğan.»
Jevhen Mahda sõnul on Türgi presidendil Erdoğanil ja Trumpil hea poliitiline ja inimlik klapp. NATO tippkohtumise võõrustajana püüab Erdoğan teha kõik selleks, et Trumpi ja Zelenskõi läbirääkimised toimuksid ja annaksid ka käegakatsutava tulemuse. Erdoğani jaoks on kaalul Türgi roll NATOs ja kogu piirkonnas.
Sõjandusekspert Oleksi Kopõtko kirjutas sotsiaalmeedias, et veel kaks kuud tagasi tundus see kohtumine täiesti rutiinse sündmusena, millele erilisi lootusi ei pandud. «Nüüd sõnastaksin olukorra nii: potentsiaali on, kuid praegu pole teada, millises suunas see realiseerub,» leidis Kopõtko.
Venemaa ründas öösel vastu 2. juulit Kiievit, tappes pealinnas 30 tsiviilisikut. Samal ajal korraldas Venemaa mitu päeva järjest terrorirünnakuid Sumõ, Zaporižžja, Harkivi, Dnipro, Hersoni ja teiste rindeäärsete piirkondade linnade vastu.
USA aastapäeva eel ja Trumpiga peetava vestluse taustaks korraldas Putin häbiväärse etenduse Kostjantõnivka «vallutamisega». Järgmisel päeval saatis Kreml ajatolla Khamenei matustele joodik Medvedevi.
«Ilmselt pidanuks nende sammude koosmõju näitama Moskva tugevat positsiooni. Kuid näib, et mõju oli vastupidine,» kirjutas ekspert.
Putin kuulutas Kostjantõnivka enneaegselt «vallutatuks», kuigi olukord seal on ebastabiilne. Just seetõttu püüdis Venemaa mõne tunniga oma väed linna tuua, et vallutamist kiirendada, kuid see ei õnnestunud. Seejärel hakkas Venemaa tsiviilelanike pihta tulistama.
«See on täiesti selge sõnum: ilma ballistiliste rakettide tõrjevahenditeta muutub Kiiev venelaste jaoks lasketiiruks, nagu ka kõik teised Ukraina põhja-, ida- ja lõunaosa linnad. NATO liidrid peavad võtma selge seisukoha,» leidis Kopõtko.
Lisaks tõrjerakettide kiirele üleandmisele Ukrainale ja nende tootmise suurendamisele on veel vähemalt kaks võimalust: juba kehtestatud sanktsioonide tegelik jõustamine ning abi Ukraina kaugmaalöögivõime suurendamisel, et sügisel tabaks Venemaad igal ööl tuhat eri tüüpi kaugmaalööki.
«Võimalik, et Putin ei hirmutanud kedagi, vaid tõukas liitlasi õigete otsuste poole. Peagi näeme,» teatas ekspert kokkuvõtteks.