NATO peasekretär Mark Rutte ütles teisipäeval enne tippkohtumist, et 2025-26 perioodil kasvavad alliansi riikide kaitsekulud kokku 258 miljardi dollari (226 miljardi euro) võrra. Peasekretär märkis, et see näitab liitlaste valmisolekut enda julgeoleku eest suuremat vastutust võtta ja vähendada erinevust USA kaitsekuludega. „Euroopa liitlaste ja Kanada puhul on näha sellest rabavat tõendusmaterjali,“ lisas Rutte.
NATO raporti järgi kulutasid Euroopa liitlased ja Kanada 2022. aastal kaitsele 372 miljardit dollarit ja tänavuse prognoosi järgi kulutavad samad riigid 634 miljardit dollarit (555 miljardit eurot), mis tähendab ligikaudu 70% suurust kasvu. Kulude summa saamise detailsemat arvutuskäiku siiski ei avaldata. USA kulutused kasvasid sama ajavahemiku jooksul umbes 9% ehk 780 miljardilt dollarilt 850 miljardile dollarile.
Muutunud on ka see, millele raha kulutatakse. Kui 2014. aastal oli enamik kaitse-eelarvetest suunatud isikoosseisule, siis praeguseks on oluliselt kasvanud relvahanked. Näiteks Poola puhul moodustavad sõjatehnika hanked praegu ligi 56% eelarvest, ent enne Krimmi annekteerimist olid need kulud alla viiendiku. Eesti puhul on hangete osakaal kasvanud 12 aasta jooksul 22% juurest üle 40%.
NATO kokkulepete järgi peaksid riigid hakkama 2035. aastaks kulutama otsesteks kaitsekuludeks 3,5% SKT-st ning kaitsetaristu investeeringuteks veel 1,5%. Praegu täidab põhikulutustega seotud 3,5% lubadust viis riiki ning USA nende hulka ei kuulu. Edetabelit juhivad Balti riigid. Kuuendal kohal on Taani, kelle kulud jäävad napilt eesmärgile alla ja on praegu 3,49% SKT-st. USA kulud on 3,17%, mis jätab nad koos Norraga 7.-8. kohta jagama.
Balti riikide kaitsekulud on ka kõige kiiremate kasvajate seas. Leedu kaitsekulud on 12 aasta jooksul kasvanud 777%, Läti puhul 536%, Taanil 294%, Poolal 284%, Rootsil 271%, Türgil 240% ja Eestil 232%. Märgatavat kasvu on näha isegi ihnemate kulutajate seas nagu Ungari (+227%) ja Hispaania (183%). Mõlema riigi kaitsekulud on praegu siiski vaid napilt 2% SKT-t.
Kõige kehvem kaitsekulude number on Sloveenial, kes kulutab otseselt kaitseks vaid 1,6% SKT-st. Varasemates kokkulepetes ettenähtud 2% lävendi suudavad tänavu viimaks ületada Tšehhi ja Albaania.
Kulude suhtelise kasvu poolest viimasel kohal on USA, eelviimasel Prantsusmaa ja seejärel tuleb Ühendkuningriik.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)