„Erinevalt nende riikide ootustest, mis sellise otsuse langetavad, ei lisa see neile julgeolekut. Vastupidi, see tõstab nende jaoks oluliselt ohutaset, sest nende riikide vastu võetakse tarvitusele vastumeetmed, et me saaksime tagada oma huvid,“ lausus Peskov vastuseks palvele kommenteerida teadet, et Leedu seimile on esitatud seaduseelnõu tuumarelvade Leedusse paigutamise keelu eemaldamiseks põhiseadusest, vahendab Interfax.
„Ausalt öeldes uus informatsioon. Ma ei ole varem kuulnud. Me teame, et analoogiline otsus on langetatud Soomes. Ilmselt hakkavad Baltimaad võistlema, et jõuda pärast Soomet analoogiline otsus langetada,“ ütles Peskov.
Leedu seim alustas tõepoolest põhiseaduseparanduse arutamist, mis lubaks paigutada Leetu massihävitusrelvi. Seda algatust toetati president Gitanas Nausėda kokku kutsutud peamiste erakondade kohtumisel.
Seimi esimees Juozas Olekas, kes eelnõu esitles, ütles, et Leedu julgeolekukeskkond, rahvusvaheline positsioon ja riikliku julgeoleku tagamise vahendid on pärast põhiseaduse vastuvõtmist põhjalikult muutunud. Ta osutas tuumaretoorika eskaleerumisele, tuumavõimekuste moderniseerimisele ja sõjalise taristu tugevdamisele Leedu naabruses, sealhulgas Venemaa Kaliningradi oblastis ja Valgevenes.
Seimis hääletas 89 liiget eelnõuga edasiliikumise poolt, 11 oli vastu ja kuus jäi erapooletuks. Eelnõu läks edasi arutamisele komisjonidesse.
Soome Eduskunta kiitis tuumarelvade riiki paigutamise keelu tühistamise heaks 17. juunil.
Poolt oli 125 rahvaesindajat, vastu 61 ja puudus 13.
Otsus tühistas 1980. aasta tuumaenergiaseaduses sätestatud keelu importida, toota, omada ja õhkida tuumalaenguid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (56)