Punkt nr 7

Punkt number 7 sedastab: «Pühendada oma jõupingutused selle tagamisele, et spordis valitseks ausa mängu vaim ja keelustataks vägivald.»

Täiesti vastupidi. ROKi otsus välistab ausa mängu vaimu, kui üks pool on sõjas teisega ja kaude teise toetajatega. Vägivalla keelustamisest siin on üldse naeruväärne rääkida.

Punkt nr 9

Punkt 9 möönab: «Võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist.»

Huvitav, kas ROKi lollpead ei oska uudiseid lugeda ja arvutada, palju ukraina sportlasi on lahingutes Venemaa rünnakute tagajärjel hukkunud?

Punkt nr 10

Praeguses situatsioonis on silmakirjalik ja kehtetu ka 10. punkt: «Astuda vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel.»

Kui Venemaa soov hävitada Ukraina riik ja rahvas ei ole poliitiline ja kuritegelik, siis mis ta on? Jah, võib-olla ka äriline, sest Ukraina kiire vallutamine pidi loomulikult mõjuma vahva dopingusüstina Venemaa majandusele.

Kokkuvõtteks

ROK keelustas Vene olümpiakomitee tegevuse, kuna nood teatasid, et toimetavad rahulikult ka Venemaa poolt okupeeritud aladel Ukrainas. Nüüd aga kinnitasid venkud, et nad okupeeritud aladel ei tegutse. Ja ROKi soodad arvasidki, et sellega on «eksitus läbi», las venelased taasliituvad.

Vabandage, aga nii loll, et venelaste kinnitusi uskuda, saab olla ilmselt ainult mingi ROKi komitee, organisatsioon (Murphy seaduste kohaselt), millel on küll palju jalgu, aga ainult üks aju. Parimal juhul.

Vene riigi lubaduste katteväärtusetust on Vene riik läbi ajaloo ainult tõestanud, Venemaa iba uskuma jäädes tulistab spordiorganisatsioon endale jalga mitte sportpüssist, vaid raketiga.

Mis puudutab aga venelaste spordimaskott Miškat, siis selle võiks rahulikult taevasse lasta. Nagu 1980. aastal.

Sõda ja rahu

Muide, termini «oo sport, sa oled rahu» tegi kuulsaks Nõukogude Liit 1980. aastal, mil seda Moskva olümpiamängudel kõikjal korrati. Samal ajal muuseas boikoteerisid lääneriigid olümpiat, kuna nagu nüüdki, oli Venemaa rünnanud sõjaliselt teist riiki.

Toona oli selleks Afganistan, nüüd Ukraina.

Midagi võiksid isegi ROKi taadid ajaloost õppida ja ka meie olümpiakomitee ei tohi siin jääda kõrvaltvaatajaks, vaid peab otsima liitlasi avaldamaks survet, et see jama ei jõustuks.