Kui algas USA ja Israeli sõjaline operatsioon Iraanis, siis oli meedias omajagu spekulatsioone teemal, et olukorras, kus Iraan sulges laevaliikluse Hormuzi väinas ning ründas droonide ja rakettidega naabreid, tekib maailmas suur toornafta defitsiit ja brent toornafta tulevikutehingute hinnad võivad tõusta tasemele 150 dollarit/barrel ja rohkemgi.
Reaalses elus need prognoosid vett ei pidanud ning peale lühiajalist tõusu üle 120 dollar/barrel taseme hakkas nafta hind langema ning Venemaa energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini sõnul näitas see ära, et maailmas suudeti kriisile kiirelt reageerida ning mingit suuremat puudust naftast ei tekkinudki.
Kõik see lõi eeldused nafta hinna kiireks languseks peale USA ja Iraani vahelise 60 päevase vaherahu kehtestamist ning järgnesid huvitavad protsessid, mis näitasid selgelt, et maailmas on pigem kummitamas nafta ületootmine ning praegu hoiavad hinda üleval veel paljuski teatud määramatus USA ja Iraani võimaliku rahulepingu osas, samas turul on nii suur nafta pakkumine, et saudid on turu hoidmise nimel asunud pakkuma naftat oma klientidele soodustingimustel.
Iraani jaoks ei ole see soovitud areng, sest hoolimata sellest, et USA lubas ajutiselt Iraanil oma naftat müüa, ei tahetud Iraani naftat osta, kartes võimalikke tulevasi probleeme USA-ga juhul, kui USA suhted peaksid mingil põhjusel Iraaniga halvenema.
Nii oli kuu alguses Reutersi andmetel Iraani poolt kasutatavatel tankeritel (peamiselt nn varilaevastikku kuuluvad) ostmist ootavat naftat kogunenud suurusjärgus 60 miljonit barrelit. Ehk siis Iraani jaoks ei kujunenud nafta loodetud trumpkaardiks USA-ga vastuseisu osas, naftaturg saab kenasti hakkama ka ilma selleta.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Samal ajal on Iraanis endas kujunenud omamoodi võimuvaakum, kus peale usujuhi surma tema asemikuks määratud inimest ei ole kellelgi siiani õnnestunud näha või siis isegi ainult kuulda ning järjest rohkem tekib küsimusi selles osas, et kas Iraani poolt üldse ongi kedagi, kelle allkiri õiguslikult võimalikul rahulepingul kehtiks.
Iraanis reaalselt võimu juurde pääsenud Islami revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) on omamoodi sundviskes, kus rahulepingu sõlmimine tähendaks perspektiivis nende võimu vähenemist, sest lõpmatult ei saa uue usujuhi ümber peitust mängida ning kujunenud olukorras oskavad ainult ühte – eskaleerida.
Nii rünnati Hormuzi väinas kolme laeva, mis liikusid lõuna pool, Omaani poolel ning USA omalt poolt vastas sihtmärkide ründamisega Iraanis ja ajutiselt peatati luba Iraanil müüa naftat ehk siis õigesti tegid need, kes Iraanilt naftat ei soovinud osta ja tulevikus saab Iraanil olema see järjest keerulisem, sest selles riigis lihtsalt puudub stabiilne võim.
Nafta maailmaturuhinnad reageerisid sündmusele hinnatõusuga ning see võib taas anda natuke rohkem nö hingamisruumi ka Venemaale. Kui kaua see uus eskalatsioon kestab, on keeruline prognoosida, samas ei saa Iraan pikemas perspektiivis hakkama ilma naftatuludeta.
Nafta ülepakkumise tõttu tekkis olukord, kus Venemaa naftat sooviti osta ainult järjest suuremate allahindlustega ning Arguse andmetel jõudsid allahindlused juulis tasemele, kus nad olid enne Iraani sündmusi, aga ka selle hinnaga oli probleeme müügiga ning Reutersi andmetel eksportis küll Venemaa juunis suures koguses meritsi naftat, aga arvestatavat osa sellest ei õnnestunud ära müüa ja nii kasvas järjest tankeritel oleva nafta kogus, mis ootas ostjat.
Seoses pingete teravnemisega USA ja Iraani vahel on Venemaal nüüd suurem lootus sellest naftast lahtisaamisel. Jälle tulevad „sõbrad“ raskel hetkel appi.
Samas on Venemaa jaoks naftaekspordi suurendamine omamoodi sundkäik, sest Ukraina droonirünnakud on arvestatava osa Venemaa naftatöötlemise komplekside töö kas täielikult või osaliselt lõpetanud.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Selles kontekstis oli märgiline Omski naftatöötlemise kompleksi ründamine esmaspäeval. Kui veel mingi aeg tagasi peeti nii Moskva kui Omski komplekside droonidega ründamist vähetõenäoliseks, siis Moskva kompleks seisab nüüd kahe rünnakulaine tulemusel vähemalt aasta lõpuni.
Kui Moskva naftatöötlemise kompleksi kontekstis oli arvamus, et linna ümber olevad õhutõrjekompleksid ei lase droone läbi, siis Omski puhul peeti suurimaks probleemiks kaugust, nimelt 2500 kilomeetrit Ukraina piirist, aga droonide puhul tähendaks see suurusjärgus 3000 kilomeetri pikkust distantsi, sest otse kohale lennata ei saa.
Ometi jõudsid esmaspäeval Omskisse kohale vähemalt viis Ukraina pikamaadrooni, mis peamiselt ründasid seadet ELOU-AVT-10, kus toimub Reutersi andmetel 38% Venemaa suurima naftatöötlemise kompleksi (22 miljonit tonni nafta aastas) nafta eeltöötlusest.
Venemaa energeetikaekspertide sõnul on see AVT-10 kolmeks kuuks remondis juhul, kui Ukraina enam ei ründa ja õnnestub saada vajalikke komponente remondi läbiviimiseks.
Reutersi andmetel lõpetas ajutiselt töö ka ELOU-AVT-11, mis eeltöötleb 37% naftast ehk siis tänasel päeval suurem osa kompleksist seisab ja see on väga valusaks löögiks niigi kütusekriisis Venemaale, kus erinevatel hinnangutel oli enne Omski kompleksi rünnakut igapäevaselt turul puudu 20% bensiinist, aga Omski kompleks on Venemaa suurim kvaliteetse bensiini tootja rohkem kui 5 miljoni tonniga aastas, natuke jääb mahu poolest maha Kstovo, mis ka seisab ning teised kompleksid toodavad juba vähem bensiini.
Ukraina kasutas rünnakutes pikamaadroone FP-1, mille tiibade kuju oli aerodünaamika parandamiseks muudetud sarnasemaks teise tundud pikamaadrooniga Ljutõi ning FirePoint-i CEO Denis Štillermani sõnul oli Omski operatsiooni kavandatud rohkem kui nädal aega, et paika saada võimalikult hea droonide lennuteekond ning droonide rünnakut ei suutnud peatada ka Venemaa luurelennuk A-50 ja ründelennuk Su-57, mis mõlemad Omski piirkonnas tiirutasid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Täna öösel ja hommikul külastasid Ukraina pikamaadroonid taas Saraatovis asuvat naftatöötlemise kompleksi ning Tatarstanis asuvat Nizhnekamski naftatöötlemise kompleksi (TANEKO), lisaks tabasid Ljutõi droonid Venemaal Baškortostanis Ufa lähedal asuvat ЛПДС “Черкассы” toornafta pumpamise jaama.
Need rünnakud näitavad, et Venemaal ei ole piisavalt õhutõrjevõimekust järjest massilisemate Ukraina pikamaadroonide rünnakute tõrjumisel ning mistahes Venemaa Euroopa osas asuva naftatöötlemise kompleksi tööle hakkamisel järgneb sinna Ukraina droonide rünnak.
Strateegiliselt oluliste ettevõtete kaitsmiseks moodustatakse küll mobiilseid õhutõrjegruppe, aga kui viletsa ettevalmistusega inimestele antakse kaasaegsed relvad, siis juhtubki nii, kui üks selline BARS grupp lasi mobiilse õhutõrjekompleksiga Verba alla Venemaa ründekopteri Ka-52, mida nad väidetavalt olevat suures hirmus pidanud Ukraina drooniks. Pole paha, nii jätkata!
Kütusekriis Venemaal saab viimaste arengute valguses lähiajal ainult süveneda ning z-blogijate hinnangul on tõenäoline, et kogu riigis kehtestatakse QR-koodidega talongisüsteem, kus igale sõiduvahendile eraldatakse kuus teatud kogus mootorikütust ning vabamüügis võib kütus sootuks otsa saada.
Eriti keeruline on olukord kütustega Krimmis ja Putin käis varem välja lubaduse, et Krimmi hakatakse varustama kütusega meritsi. Mõeldud-tehtud, Aasovi mere ääres Venemaa territooriumil asuvates sadamates laaditi erinevaid kütuseid 7000 tonni mahutavatesse jõgi-meri tüüpi tankeritesse, mis asusid Krimmi poole teele.
Robert „Madjar“ Brovdi andmetel tabasid Ukraina droonid 72 tunni jooksul 19 sellist tankerit, lisaks üks kuivlastilaev ja üks praam. Ukraina poolt viisid rünnakuid läbi droonivägede 414. brigaadi „Madjari linnud“ 9. pataljon „Kairos“, 413. polk „Reid“ ja 1 Окремий центр безпілотних систем СБС.
Z-kanalites ei suudetud ära imestada, et missugune idioot saatis konvoid teele ilma igasuguse kaitseta õhust ja veest, mistõttu need tankerid olevat ukrainlaste jaoks olnud nagu märklauad tiirus.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Pataljonist „Kairos“ ilmus pikem lugu The Times’is, tegemist on Ukraina armee ühe kõige salajasema üksusega, kus The Timesi info kohaselt peavad sõjaväelased pidevalt läbima ka valedetektori testi ning nad ei tohi kellelegi rääkida, millega nad täpsemalt armees tegelevad.
Pataljoni sõjaväelased olid enne Moskvas asuva Kapotne naftatöötlemise kompleksi ründamist teinud eeltööd kaks kuud, mille jooksul hävitasid neid segavaid venemaa õhutõrjekomplekse, täpselt samamoodi olid nad loonud lennukoridori Brjanski oblastis, mille kaudu toimusid Läänemere sadamates asuvate sihtmärkide ründamised.
Ukraina jätkab Krimmis asuva infrastruktuuri ja sõjaliste objektide ründamist, lisaks rünnati täna hommikul Voroneži oblastis asuvat Borisoglebski lennuvälja.
Olukord rinnetel.
Venemaa armeel oli Deepstate andmetel väike edenemine Slovjanskist idas Nikiforivka suunal, aga mujal rindejoonel märkimisväärseid muudatusi ei toimunud. Kostjantinivka olukorda kommenteerinud Venemaa sõjaväelase sõnul ei ole juttugi linna minemisest Venemaa kontrolli alla, pigem olevat suurem osa linnast nüüd hall tsoon, kus vastase sõjaväelasi jahivad droonid.
Venemaa tulistas suurtükkides positsioone linna lääneosas, mis pidavat Kremli andmetel nende kontrolli all olema, aga järelikult on seal ukrainlased kohad sisse võtnud. Mõlemalt poolt pidavat linnalahingutes osalema peamiselt eriväelased ning Ukraina sõjaväelaste sõnul suutsid nad droonidega linna lääneosas Venemaa sõjaväelastele nii suuri kaotusi tekitada, et surve on sellelt suunalt nüüd vähenenud.
Venemaa jätkab Ukraina ründamist ballistiliste rakettidega, nii tabas üks rakett Harkivis elumaja. Kui Ukraina poolelt on viimaste päevade jooksul olnud palju juttu õhutõrjerakettide nappusest, millega saaks maha võtta ballistilisi rakette, siis antud kontekstis võib välja tuua, et toimiv õhutõrje ballistika vastu oli ja on Ukrainas ainult Kiievi regioonis ja veel mõne strateegiliselt olulise objekti juures, samas kui enamuses Ida-Ukraina ja Lõuna-Ukraina asuvates linnades, nagu Harkivis, Zaporižžjas, Dnipros, Odessas ja mujal pole seda olnud ning ballistika vastu on nad olnud olnud kaitsetud kogu sõja ajal, ometi on hakkama saadud.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus tühistada Venemaa olümpiakomitee tegevuse peatamine on leidnud elavat vastukaja z-kanalites. Venemaa Telegram-kanali Nezõgar väitel nõustus Venemaa olümpiakomitee sisuliselt tingimusega, et Ukraina okupeeritud territooriumidel ta ei tegutse ning need alad jäävad olümpialiikumise loogika järgi Ukraina olümpiakomitee jurisdiktsiooni alla.
Selle loogika järgi ei tohiks Venemaa olümpiakomitee tegutseda ka Krimmis, kuigi ROK-i 2023. aasta peatamisotsuse keskmes olid eeskätt Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja okupeeritud piirkonnad.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse sotsiaalmeedia postitusel.