Eesti järgmise presidendi valik ei tohiks kujuneda erakondade tagatoa aritmeetikaks, kus otsitakse inimest, kes kedagi liiga palju ei ärrita, aga kedagi ka eriti ei innusta. Me ei vaja Kadriorgu dekoratiivset vaikijat. Me vajame presidenti, kellel on iseloomu, kogemust, julgust ja arusaamist sellest, mis ajaloolises olukorras Eesti praegu elab. Seepärast toetan Riho Ühtegi kandidatuuri Eesti Vabariigi presidendiks.
ERR teatas, et Sven Grünberg, Hugo Osula, Kris Taska, Hendrik Toompere ja Raivo Vare on pakkunud Riho Ühtegit Eesti järgmise presidendi kandidaadiks ning Ühtegi nõusolek on selleks olemas. Nende üleskutse põhisõnum on lihtne ja õige: Eesti vajab riigipead, kes ei oleks parteide kokkulepete madalaim ühisosa, vaid aus, otsekohene ja kogemustega liider.
President ei juhi Eestis valitsust ega käsuta ministeeriume. Kuid president juhib midagi, mis on vahel veel olulisem: riigi moraalset närvi. Ta sõnastab, mis on oluline, kus on piir, mida ei tohi ületada, ja mida tähendab vabadus ajal, mil vabadust jälle Euroopas piiratakse. Eesti president peab olema inimene, kelle sõna usutakse ka siis, kui olukord on halb, ja kelle vaikiminegi tähendab midagi.
Presidendi valib Eestis Riigikogu; kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu toetust ning valituks osutumiseks kahekolmandikulist häälteenamust. Kui Riigikogus presidenti ei valita, liigub protsess valimiskogusse. Just seetõttu on praegustel Riigikogu liikmetel eriline vastutus. Nad ei vali ainult inimest ametisse. Nad annavad vastuse küsimusele, millist Eestit nad meie ajaloolisel ristteel esindavad.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Tubli Kaiteliidu ülem
Riho Ühtegi sobivus ei seisne ainult selles, et ta on kindralmajor ja endine Kaitseliidu ülem. Auaste iseenesest ei tee kedagi riigipeaks. Kuid tema elukäik näitab haruldast järjepidevust: Kaitseliidu liige juba enne Eesti Vabariigi taastamist, Eesti kaitseväe luure- ja erioperatsioonide ülesehitaja, 2012–2019 Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem ning 2019–2023 Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu ametlik elulugu märgib ka tema õigusteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolist ja pika teenistuskäigu, mis ulatub taastatud Eesti riigikaitse algusaegadest tänapäevani.
See on oluline, sest Eesti presidendil peab olema sügav vaist riigi püsimise küsimustes. Presidendi roll ei ole ainult kõnesid pidada, vaid anda rahvale kindlust, et meie riiklik mõtlemine ei piirdu nelja-aastaste valimistsüklitega. Riho Ühtegi mõtlemine on kujunenud Eesti kaitsmise praktilises maailmas. See maailm ei andesta udujuttu. Seal loevad valmisolek, vastutus, distsipliin, tegelik koostöö ja oskus teha vahet olulisel ning teisejärgulisel.
Tema töö Kaitseliidu ülemana on selle parim tõend. Ühtegi ametiajal ei olnud Kaitseliit enam ainult ilus rahvuslik sümbol, vaid muutus üha selgemalt territoriaalse kaitse ja laiapindse riigikaitse kandjaks. Kaitseliidu liikmeskond kasvas ja tugevnes. Kaitseliidu 2025. aasta majandusaasta aruandes toodud võrdlus näitab, et 2023. aastaks oli Kaitseliidu liikmeskond kokku 29 927 inimest, sh 17 739 kaitseliitlast ja 3 866 naiskodukaitsjat. 2021. aastal oli koguarv 25 355. See ei ole ainult statistika; see on kaitsetahte mõõdik.
Veel tähtsam oli sisuline areng. Kaitseliit muutus Ühtegi ajal organisatsiooniks, kus vabatahtlikkust hakati üha enam siduma konkreetse sõjaaja ülesandega. Sõja korral ei piisa sellest, et rahval on hea tahe. Vaja on teada, kes, kus, kelle käsu all ja millise varustusega tegutseb. Vaja on väljaõpetatud üksusi, kohalikke juhte, toimivat sidet, varustust, meditsiini, evakuatsiooni, tagalat, küberkaitset ja ühiskondlikku vastupidavust. Kaitseliidu areng Ühtegi ajal liikus just selles suunas.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
2023. aasta õppus Ussisõnad oli selle muutuse kõige nähtavam väljendus. Kaitsevägi ja Kaitseliit andsid sügisel täiendväljaõppe ligi 10 000 maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele; õppus toimus üle Eesti ja selle korraldasid kõik Kaitseliidu maakaitseringkonnad. Selline ettevõtmine ei sünni iseenesest. See nõuab organisatsiooni, mis oskab planeerida, juhtida ja inimesi kaasata. Ühtegi juhtis Kaitseliitu ajal, mil Eesti pidi pärast Venemaa rünnakut Ukrainale väga kiiresti oma kaitse mõtlemist süvendama. Ta ei pidanud loenguid valmisolekust; ta aitas valmisolekut üles ehitada.
Eesti presidendile on selline kogemus erakordselt väärtuslik. Meie riigi peamine julgeolekuprobleem ei ole abstraktne. Me elame Eesti põlise, ohtliku vaenlase kõrval. Meie ajalooline mälu ei ole paranoia, vaid kogemus. Eesti iseseisvus püsib ainult siis, kui meie sõbrad usuvad meie tõsiseltvõetavust ja meie vastased usuvad meie tahet vastu seista. Eesti vajab presidenti, kes mõistab heidutust mitte loosungi, vaid elukogemusena.
Aus nimi on kallim kui kuld
Riho Ühtegi ei ole ainult sõjaväelane. Tema tugevus on ka selles, et ta oskab rääkida otse. Eesti avalikus elus on liiga palju ümarat juttu, kus öeldakse korraga kõike ja mitte midagi. Ühtegi puhul on tajutav, et ta ei otsi kõigepealt sõnu, mis kõigile meeldivad, vaid sõnu, mis vastavad tegelikkusele. See võib mõnele tunduda karm. Kuid praegune aeg ei vaja suhkrustatud rahustamist. See vajab ausust.
Samas ei tähenda otsekohesus lõhestamist. Ühtegi ise on öelnud, et kuigi välispoliitikal on presidendi töös oma koht, on kõige tähtsam rahvusliku ühtsuse tagamine. Ta on nimetanud end maailmavaatelt konservatiiviks, kuid presidendi ülesanne ei ole olla ühe partei või leeri maskott. President peab olema põhiseaduse, riigi ja rahva president.
Mees kes ühendab
Just siin on tema kandidatuuri tuum. Eesti on väsinud poliitilisest lõhkumisest. Inimesed ei usu enam nii kergesti institutsioone, parteisid ega suuri loosungeid. Üks osa rahvast tunneb, et teda ei kuulata. Teine osa kardab, et riik võib triivida ohtlikus suunas. Mõlemad hirmud on põigustatud. President ei saa neid kõiki seadustega lahendada, kuid ta saab anda avalikule elule tooni. Ta saab meenutada, et erimeelsus ei pea tähendama vaenu ja et rahvuslik ühtsus ei tähenda mõttekeeldu.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Riho Ühtegi taust sobib sellesse rolli paremini kui paljude karjääripoliitikute oma. Kaitseliit on Eesti ühiskonna läbilõige. Seal on erineva hariduse, sissetuleku, elukoha ja maailmavaatega inimesi, keda ühendab üks otsus: kui Eesti vajab kaitsmist, siis mina ei astu kõrvale. Inimene, kes on juhtinud sellist organisatsiooni, teab paremini kui enamik poliitikuid, et riik ei koosne ainult ministeeriumidest ja pressikonverentsidest. Riik koosneb inimestest, kes tulevad kohale.
Eesti ei vaja presidendiks inimest, kes lubab võimatut. Me vajame inimest, kes suudab nimetada võimalikku, vajalikku ja möödapääsmatut. Me vajame presidenti, kes mõistab, et kaitsevõime ei tähenda ainult tanke ja rakette, vaid ka rahva meelekindlust, kohalike kogukondade vastupidavust, noorte kasvatust, naiste rolli riigikaitses, küberruumi kaitset ja ühiskonna usaldust iseenda vastu.
2026. aasta presidendivalimised toimuvad ajal, mil parteidel võib tekkida tugev kiusatus muuta Kadrioru valik eelseisvate Riigikogu valimiste mängulauaks. Politoloog Tõnis Saarts on juhtinud tähelepanu, et presidendivalimised toimuvad vaid umbes pool aastat enne Riigikogu valimisi ja see võib suurendada parteide soovi näidata, et just nemad “tegid presidendi”. See on ohtlik mõtteviis. Presidenti ei tohi “teha”. President tuleb valida.
Riho Ühtegi kandidatuur annaks Riigikogule võimaluse tõusta üle tavapärasest parteitaktikast. See oleks võimalus öelda, et Eesti Vabariigi presidendi amet väärib inimest, kelle elu on olnud seotud riigi teenimisega, mitte ainult poliitilise positsioneerimisega. See oleks ka sõnum meie liitlastele ja vastastele: Eesti mõistab, et aeg on tõsine, ja valib endale riigipea, kes mõistab tõsidust.
Toetan Riho Ühtegit, sest Eesti vajab presidenti, kes teab, mis on riik, mis on vastutus ja mis on vabaduse hind. Eesti vajab presidenti, kes ei pea õppima julgeolekut briifingumapist, vaid tunneb seda teenistusest. Eesti vajab presidenti, kes suudab rääkida rahvaga ilma tühja ilukõneta ja esindada Eestit nii, et tema sõnal oleks kaalu.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Presidendiamet ei ole autasu pika teenistuse eest. See on usaldusülesanne. Riho Ühtegi on oma teenistusega näidanud, et ta oskab usaldust kanda. Seepärast peaksid Riigikogu liikmed tema kandidatuuri toetama — mitte kui ühe ringkonna või ühe maailmavaate kandidaati, vaid kui Eesti riigi tõsiseltvõetavat võimalust.
Eesti vajab praegu presidenti, kes ühendab kainuse, julguse ja iseloomu. Riho Ühtegi on selline mees.