Kuigi avalike andmete põhjal ei näe Solanko Venemaa pangandussektoris veel ägedat kriisi, ei tähenda see tema sõnul tingimata, et olukord oleks kuigi hea.
Uudisteagentuur Reuters avaldas teisipäeval nimetuks jäänud Euroopa riigi luureteenistuse raporti, mille kohaselt ähvardab Venemaad „plahvatusohtlik“ panganduskriis. Solanko märgib, et mitteavalike raportite hindamine on alati keeruline, kuna luureteenistustel võib olla teavet, mis pole avalikkusele kättesaadav.
„On täiesti võimalik, et seal [Venemaal] on näiteks mingeid pangapõhiseid haavatavusi, mis avalikest andmetest ei selgu.“
Raportis käsitletud probleem on aga suures osas sama, mida Bofit lahkas oma uusimas iganädalases olukorraülevaates. Venemaa valitsus on veeretanud majanduslikke riske üha enam riigi pankade kaela ja survestanud neid andma suuri ning madala intressiga laene. Selle käiguga püütakse hoida riigi majanduse rattaid lääneriikide sanktsioonide kiuste käigus.
Probleemsete laenude – ehk selliste laenude, mille võtja tasub makseid hilinemisega või jätab need üldse maksmata – maht on Bofiti teatel aga pidevas kasvus.
Suhtarv on määrav
Solanko märgib siiski, et probleemsete laenude mahu kasv on murettekitav alles siis, kui nende suhe kõikidesse väljastatud laenudesse suureneb. Näiteks ettevõttelaenude puhul oli see suhtarv 11,6 protsenti pankade ettevõttelaenude portfellist.
„Probleemsete laenude osakaal on veidi kasvanud, kuid see on endiselt laias laastus samal tasemel, kus see on keskmiselt mitmel aastal olnud,“ selgitab Solanko.
Hinnates pankade toimetulekut kuhjuvate probleemsete laenude koormaga, tuleb jälgida ka nende tehtud laenukahjumite eraldisi. Need on summad, mille pank on oma omakapitalist kõrvale pannud juhuks, kui probleemsed laenud muutuvad täiesti lootusetuks ehk sellisteks, mida enam tagasi ei maksta.
Solanko sõnul katavad laenukahjumite eraldised ja likviidsed tagatised avalikult kättesaadavate andmete põhjal praegu endiselt väga suure osa probleemsete laenude portfellist.
„Raske on näha, et käes oleks mingi äge kriis, kuid samas tuleb rõhutada, et see, mida meie ega keegi teine kõrvalseisja ei näe, on iga üksiku panga täpne olukord. Minu arvates on üsna usutav, et võib olla keskmise suurusega panku, millel on oma laenuportfelli suhtes palju probleemlaene või millel pole nendega tegelemiseks piisavalt omakapitali.“
Täpne tasakaalustamine
Venemaa žongleerib praegu majanduslikult keerulises olukorras.
Riigi keskpank teatas hiljuti taas baasintressimäära langetamisest 14,25 protsendile. Seekord oli langus tagasihoidlik 0,25 protsenti, kuid 2025. aasta juuni tasemelt (20%) on see sellegipoolest tulnud allapoole ligi 6 protsendi võrra. Baasintressimäär on intress, millega keskpangad laenavad raha kommertspankadele. Selle reguleerimine on üks peamisi keskpankade käsutuses olevaid vahendeid inflatsiooni ohjeldamiseks.
Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina on hoiatanud, et käimasolev kütusekriis võib inflatsiooni kiirendada. Kõrged baasintressimäärad aga pidurdavad majanduskasvu, sest kättesaadav laenuraha on kallim. Seetõttu on ka Venemaa valitsus soovinud baasintressimäära langetamist. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et valitsus kiirendab inflatsiooni, mis pumpab turule tohutul hulgal avalikku raha.
Solanko hinnangul on Venemaa keskpank seetõttu haruldaselt raskes olukorras: sanktsioonid on jätnud keskpangale inflatsiooni stabiliseerimise vahenditest alles vaid baasintressimäära reguleerimise.
„Olukord on lausa skisofreeniline, kuna eelarvepoliitika on väga leebe, kuid samal ajal püüab keskpank hoida rahapoliitikat väga rangena ehk intresse väga kõrgel. Selle tasakaalustamine muutub iga hetkega üha raskemaks.“
Sanktsioonišokk?
Reutersi kajastatud raportis öeldakse, et panganduskriisi võib Venemaal vallandada mõni majanduslik šokk, näiteks piisavalt ambitsioonikas pangandussektorile suunatud sanktsioonipakett. Euroopa Liit töötab praegu välja 21. sanktsioonipaketti, milles Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul laiendatakse ärikeeldu 31 uuele Venemaa pangale.
Solanko kommenteerib sanktsioonipaketi võimalikke mõjusid vaid üldisel tasandil, kuna selle täpsed üksikasjad pole veel avalikud ja pakett on alles menetluses.
„Loomulikult, kui majandusolukord halveneb, annab iga uus löök või piirang tunda tunduvalt valusamalt kui majandustsükli sellises faasis, kus majandus muidu kasvaks ja kõik oleks hästi,“ tõdeb ta.
Kui Venemaa majandusliku kitsikuse kasv jätkub praegusel tasemel, kas on oodata, et näiteks poole aasta või aasta pärast ollakse häireolukorras? „Kui olukord jääks selliseks, nagu ta on praegu, muutuvad asjad pidevalt keerulisemaks. Riik peab võtma pidevalt uut laenu, mis hakkab tasapisi välja tõrjuma erasektori laenuvõtmist ja pidurdab majanduskasvu mujal.“
See omakorda hakkab Solanko sõnul väljenduma muuhulgas selles, et Venemaal polegi enam nii palju töökohti pakkuda kui seni. See mõistagi suurendaks kütusekriisi ja muude probleemide kõrval rahva rahulolematust juhtkonna suhtes.
Läänes loodetakse praegu, et sanktsioonide tekitatud surve toob Venemaa lõpuks läbirääkimistelaua taha senisest realistlikumate nõudmistega. Solanko aga tuletab meelde, et diktatuurides on juhtidel kombeks surve kasvades oma kahmatud võimust üha tugevamini kinni hoida.
„Ja Venemaa on suur riik selles mõttes, et kui võimul olevad otsustavad oma rahva vastu rõhuvaid masinaid kasutada, siis saab Venemaalt palju ressursse välja võtta. See aga ei tähenda muidugi heaolu seisukohalt enamikule venelastele midagi head.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (34)