Riigikogu kiitis heaks keeleseaduse muudatused. Nüüd on kinodel, telekanalitel ja muudel meediasisu pakkujatel keelatud kasutada dubleerimist, mis asendab võõrkeelse sisu teise võõrkeelega. Erand on tehtud ainult laste- ja perefilmidele. ETV+ jaoks tähendab see, et välismaised filmid, seriaalid ja dokumentaalfilmid lähevad järk-järgult üle traditsiooniliselt venekeelselt dubleerimiselt subtiitritele, teatab RusERR.
ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja selgitas Raadio 4 saates, et see viitab konkreetselt ostetud sisule. „Me räägime võõrkeele dubleerimisest ja sellele pealelugemisest mitte-eesti keelest mitte-eesti keelde. ETV+ kontekstis tähendab see seda, et kogu ostetud sisu – filmid, sarjad, dokumentaalfilmid –, mille me ostame näiteks originaalis hispaania, saksa või inglise keeles ja dubleerime või ostame dubleerimise vene keelde, peame nüüd näitama subtiitritega,“ selgitas ta.
Muudatused mõjutavad märgatavalt ka saatekava. ETV+ toodab iga päev kolm-neli tundi venekeelset sisu. Ülejäänud eetriaja hõivavad arhiveeritud programmid ning soetatud filmid, sarjad ja dokumentaalfilmid. ETV+ peatoimetaja sõnul sisaldab umbes pool kanali eetriajast nüüdseks välismaist sisu.
Lisaks on viimastel aastatel peaaegu kadunud võimalus osta filme ja telesarju, mis juba on vene keelde dubleeritud. Enne täiemahulise sõja puhkemist osteti märkimisväärne osa Venemaalt, seega polnud endal tõlget vaja teha. Nüüd sellist võimalust enam pole. Sarnane olukord on tekkinud Ukraina toodanguga: need ilmuvad valdavalt ukraina keeles, mida peetakse ka ETV+-s võõrkeeleks ja mis nõuab tõlget.
Peatoimetaja sõnul teeb teda kõige murelikumaks kanali vaatajaskonna reaktsioon. „Mulle polnud see eriti hea uudis. Ma tean statistiliselt, et televaatajad on peamiselt üle 50-aastased, pooled on vähemalt 65-aastased,“ ütles Taklaja.
Tema sõnul on vanemad vaatajad harjunud vaatama vene keelde dubleeritud filme, seega on sellest harjumusest raske vabaneda. Lisaks on paljudel vanematel inimestel raske samal ajal jälgida ekraanil toimuvat ja lugeda subtiitreid.
Lisaraskusi tekitavad ka tehnilised probleemid. Subtiitrite lubamiseks peavad vaatajad oma teleri seadeid käsitsi kohandama. Selleks pole standardseid juhiseid: protseduur oleneb seadme mudelist, puldist ja teleteenuse osutajast. Juba praegu võtavad kanaliga regulaarselt ühendust inimesed, kes ei suuda ise seadeid muuta.
Taklaja märkis, et muudatused mõjutavad peale vaatajate ka sisuloomet. Seni tellis ETV+ välismaiste filmide venekeelset helindamist Eestist. See ei olnud traditsiooniline dublaaž: tavaliselt andis üks näitleja hääle kõigile meesrollidele ja üks näitlejanna kõigile naisrollidele. Seda tööd tegid kohalikud näitlejad, kellel on kanaliga leping. Kui ETV+ läheb täielikult üle subtiitritele, väheneb selliste tellimuste maht tuntavalt.
Üleminek ei toimu aga kohe. Kanal on juba omandanud osa sisust ja sõlminud kehtivad litsentsilepingud, seega rakendatakse muudatusi järk-järgult.
Peatoimetaja rõhutas ka, et välismaiste filmide kaotust ei ole võimalik kodumaise toodanguga kompenseerida. Otsesarjade loomine nõuab märkimisväärsel hulgal raha ja oma kümne tegutsemisaasta jooksul on ETV+ suutnud ellu viia kõigest käputäie selliseid projekte.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (51)