Luminori tellitud uuringust nähtub, et kindlalt tunneb end tulevase pensionipõlve suhtes vaid 28 protsenti eestimaalastest. Kindlustunne erineb sõltuvalt vastajate vanusest, nii on kõige murelikumad 50–59aastased tööealised inimesed, kellest 67 protsenti tunneb pensionipõlvele mõeldes ennast kas väga või suhteliselt ebakindlalt.
Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul viitavad uuringu tulemused, et pensionipõlve kindlustamine on paljude Eesti inimeste jaoks jätkuvalt oluline, aga ka murettekitav teema. „Kuigi pensioniks kogumise võimalusi on palju, ei tähenda see, et inimesed tunneksid end tuleviku suhtes kindlalt. Tänased otsused mõjutavad otseselt seda, milliste mõtetega pensionieale lähenetakse ning kui suur on rahaline vabadus pensionile jäädes,” märkis Madisson.
„Uuringu kohaselt ei kogu 27 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast pensioniks üldse ning just kõige pessimistlikumas vanuserühmas ehk 50-59aastaste seas on mittekogujate osakaal pea 30 protsenti,” lausus Madisson. „Seega kõige valusama mõjuga otsus on pensioniks üldse mitte koguda ning loota pelgalt esimese pensionisamba peale. Täiendav säästmine, hoiustamine ja investeerimine on oluline osa kindlustunde valemis.”
67 protsenti naistest ennast pensionipõlve suhtes kas täiesti või suhteliselt ebakindlalt, kui meeste seas on sama osakaal 60 protsenti.
Uuringu tulemused näitavad ka, et pensioniajale mõeldes on naised märgatavalt murelikumad kui mehed. Nii tunneb 67 protsenti naistest ennast pensionipõlve suhtes kas täiesti või suhteliselt ebakindlalt, kui meeste seas on sama osakaal 60 protsenti. Sealjuures on mehed ka aktiivsemad pensionivarasse investeerijad.