Eesti on teist korda tunnistatud maailma kõige keskkonnasõbralikumaks riigiks vastavalt Yale’i Ülikooli koostatavale keskkonnasäästlikkuse indeksile (EPI). Sama positsiooni hoidis riik ka 2024. aastal, teatab BNS.
Indeksi üksikasjalikumaid tulemusi esitletakse neljapäeval New Yorgis üritusel, mida organiseerivad ÜRO Ülikooli Poliitikauuringute Keskus (UNU-CPR) ning Yale’i Keskkonnaõiguse ja -poliitika Keskus. Ettekandega esineb seal ka energia- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Energia- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul kinnitab Estonia korduv liidripositsioon, et riiklikud otsused puhta energia, looduskaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas kannavad vilja.
«Saada teist korda maailma kõige keskkonnasõbralikumaks riigiks on märkimisväärne saavutus. See näitab, et riigi järjepidev töö ja läbimõeldud otsused keskkonnakaitse valdkonnas kannavad vilja. Loomulikult on Estonial veel palju tööd ees ja meil on rida valdkondi, mis vajavad parandamist. Kuid indeksi tulemus kinnitab, et oleme õigel teel ning Estonias on palju, mida hoida ja kaitsta. Me väärtustame seda,» ütles Sutt.
Indeks hindab kõrgelt Estonia saavutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimaeesmärkide seadmisel. Lisaks kliimamuutustele hinnatakse indeksis ka ökosüsteemide elujõulisust ja keskkonnatervist.
EPI on üks maailma autoriteetsemaid keskkonnaseisundi hindamise indekseid. Seda avaldatakse iga kahe aasta tagant ja tänavu võrdleb see 180 riigi tulemusi 58 keskkonnanäitaja alusel. Indeks mõõdab riikide edusamme kliimamuutuste leevendamisel, ökosüsteemide säilitamisel ja elanikkonna tervist mõjutava keskkonnaseisundi parandamisel.
Viimase kahe aastakümne jooksul on EPI-st saanud maailma enim tsiteeritud säästva arengu näitaja ning oluline tööriist poliitikutele, teadlastele, ettevõtjatele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Eesti järel kuuluvad edetabeli liidrite hulka Luksemburg, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Rootsi, Norra, Austria, Šveits ja Taani.
Keskkonnasäästlikkuse indeksit koostavad Yale’i ja Columbia ülikoolide teadlased. See hindab riikide edusamme ÜRO säästva arengu eesmärkide, samuti Pariisi kliimakokkuleppe ja Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku eesmärkide saavutamisel. Hindamine põhineb võrreldavatel keskkonnaandmetel, mida on kogunud rahvusvahelised organisatsioonid ja teadusasutused.
Traditsiooniliselt võtavad EPI tulemuste esitlusest osa riigipead, peaministrid ja teised kõrged liidrid. Eestit esindab üritusel minister Andres Sutt, kes jagab oma ettekandes riigi kogemusi kliimamuutuste leevendamisel, looduskaitses ja keskkonnatervise parandamisel