Järgmisest aastast ilmub Eesti elektritarbijate arvele kaks uut rida, mis toovad igakuiselt umbes neli eurot lisakulu.
Uuel aastal lisanduvad elektriarvele tasakaalustamisvõimsuse tasu ning varustuskindluse tasu.
Neist esimene, tasakaalustamisvõimsuse tasu tuleneb sellest, et Eesti eraldus tänavu veebruaris Venemaa elektrisüsteemist ning nüüd peab süsteemihaldur Elering ise süsteemi sagedust hoidma.
“Selle tasu kaudu hakkavad tarbijad ja tootjad rahastama sagedusreservide ostmist. Need on kiired reservid, mida kasutatakse igapäevaselt elektrisüsteemi tasakaalu hoidmiseks,” selgitas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ERR-ile.
Elektritootjad peaksid tasakaalustamisvõimsuse kuludest Eleringi ettepaneku kohaselt katma 40 protsenti, tarbijad aga 60 protsenti. See tähendab, et tarbija tariif on 5,82 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00582 eurot kilovatt-tunni kohta. Kui keskmise tarbija kuine kogus on 250 kilovatt-tundi, siis hakkab ta maksma koos käibemaksuga umbes 1,8 eurot.
Tootja tariif on Eleringi ettepaneku järgi 3,88 eurot megavatt-tunni kohta.
Sellele metoodikale ja tariifile peab oma kinnituse andma ka konkurentsiamet, mille energiaturgude osakonna juhataja Marilin Tilkson ütles ERR-ile, et amet alles analüüsib Eleringi 19. septembril esitatud muudetud metoodikat, mistõttu ei ole veel ka teada, millal otsuseni jõutakse.
Teine uus rida, varustuskindluse tasu hakkab olema võrguteenuse arvel. Selle arvelt kavatseb Elering katta saartalitlusteenuse kulud. Hange selle teenuse ostmiseks praegu veel käib ja hind selgub siis, kui pakkumised on laekunud ja võitja selge.
Saartalitlusteenust on vaja selleks, et oleks olemas juhitavad elektrijaamad perioodiks, kui taastuvenergiat ei ole, kuid tarbimine on suur – näiteks talvised pakaseperioodid – ning Eesti on mingil põhjusel naaberriikidest ära lõigatud ehk pole võimalust elektrit importida.
Eleringi hinnangul võiksid saartalitusteenuse kulud olla suurusjärgus 60 miljonit eurot aastas ja sel juhul oleks tariif umbes 0,0075 eurot kilovatt-tunni kohta. Seega oleks 250 kilovatt-tunnise kuise tarbimisega lõppkliendil kulu umbes 2,3 eurot koos käibemaksuga.
“Kui kõik läheb plaanipäraselt, ilmuvad kirjeldatud read lõpptarbija arvele jaanuarist 2026 ja tarbijad näevad neid kulusid esmakordselt veebruaris, kui saabuvad elektri- ja võrguteenuse arved jaanuaris tarbitud elektri eest,” ütles Köster.
Ta rõhutas, et Elering ise ei teeni nende tasude pealt ei käivet ega kasumit.
“Oleme finantsneutraalsed. Kogume tasudega nii palju raha kui kulub reservide ostuks,” lisas Eleringi kommunikatsioonijuht.
Elektriarvele, mille ainsaks kirjeks oli varem “elekter”, hakkas uusi ridu lisanduma 2000-ndatel aastatel, kui sellele tuli juurde võrguteenus. Tegelikkuses ei olnud teenus siiski uus, vaid varem oli selle hind lihtsalt peidetud elektri koguhinna sisse.
Edasistel aastatel täienes arve veelgi, kui kehtima hakkasid elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu ning peatselt muutub pilt arvel veelgi kirjumaks. Elering on öelnud, et kirjeterohkus arvel annab tarbijale parema ülevaate, millistest komponentidest teenus koosneb.
Elektrit 250 kilovatt-tundi kuus kasutaval keskmisel tarbijal jagunevad arvel kajastuvad kulud selliselt. Elektri hinnaks on joonisel võetud 80 eurot megavatt-tunni kohta ehk 2025. aasta senine keskmine. Autor/allikas: Elering