Auto ostmine autosalongist tundub paljudele turvalisem kui tehing eraisikust müüjaga, sest eeldatakse, et professionaalne müüja kontrollib autosid enne müüki ja vastutab nende seisukorra eest. Antud lugu aga näitab: isegi salongist ostmine ei taga ebameeldivate üllatuste puudumist. Mida teha, kui autosalong ei täida kohtuotsust, selgitas „MK-Estonia“.

„2022. aasta juunis ostsin autosalongist NP Autod kasutatud Dodge Journey peaaegu 6400 euro eest,“ alustab oma lugu 43-aastane Mark Jänes (nimi on lugeja palvel muudetud, õige nimi on toimetusele teada). „Müüja kinnitas, et auto on tehniliselt korras, ja ka salong reklaamis oma autosid kui põhjaliku kontrolli läbinuid. Kuid juba pärast mõne tuhande kilomeetri läbimist hakkas automaatkäigukast üles ütlema.“

Nagu mees rõhutab, ei osta inimene autot soetades lihtsalt liikumisvahendit – ta ostab turvalisust oma perele. Ja just seepärast on professionaalne müüja kohustatud ostjat ausalt teavitama kõigist talle teadaolevatest olulistest auto puudustest, et ostja saaks teha teadliku otsuse.

Ekspertiis pani kõik paika

Esmalt pöördus ostja nõudega müüja poole, kuid viimane keeldus oma vastutust tunnustamast, kuigi Mark ise pakkus korduvalt võimalust lahendada vaidlus rahumeelselt ja leida kompromiss.

Seejärel pöördus ostja Tarbijavaidluste komisjoni, kuid komisjon tema nõudmisi ei toetanud. Pärast seda andis mees asja kohtusse.

Kohtumenetluse käigus viidi läbi sõltumatu tehniline ekspertiis.

„Ekspert tegi kindlaks, et käigukast oli tugevalt kulunud juba ammu enne auto müüki. Seest leiti metallilaaste, friktsioonkettad olid märkimisväärselt kulunud ning esimesed rikke tunnused pidid avalduma tuhandeid kilomeetreid enne omanikuvahetust,“ loetleb nurjatunuks osutunud Dodge Journey ostja. „Eksperdi hinnangul vajas käigukast remonti juba auto müügi hetkel.“

Lisaks märkis ekspert dokumentide kohaselt, et autot müüdi praktiliselt analoogsete masinate turuväärtuse ülemisel piiril, kuigi selle reaalne hind oli riket arvestades umbes 3000–3500 eurot madalam.

Erilise tähtsuse omandasid protsessis auto eelmise omaniku ütlused. Ta rääkis, et teavitas autosalongi käigukasti probleemidest juba enne müüki. Veelgi enam, just selle rikke tõttu müüdi auto salongile turuhinnast oluliselt odavamalt. Endise omaniku sõnul testisid autosalongi esindajad autot isiklikult ja teadsid olemasolevast probleemist.

Kohus: puudust varjati teadlikult

Uurinud tõendeid, jõudis Harju Maakohus järeldusele, et müüja teadis käigukasti rikkest, kuid ei teavitanud sellest ostjat.

Kohtuotsuses öeldakse, et tõendite kogumist nähtub: tõsine puudus oli olemas juba enne müügilepingu sõlmimist ning NP Autod OÜ oli kohustatud ostjat sellest hoiatama.

Kohus märkis samuti, et auto müümine korras sõiduki hinnaga, varjates samal ajal teadaolevat puudust, kujutab endast teadlikku ja hukkamõistu väärivat tarbija petmist.

Autosalong püüdis otsust vaidlustada, kuid teise instantsi kohus jättis otsuse muutmata. Veelgi enam, ka ringkonnakohus viitas, et teadaoleva puuduse varjamine on ebaaus käitumine ostja suhtes.

Kuid sellega lugu ei lõppenud. Hoolimata seadusjõustunud kohtuotsusest ja algatatud täitemenetlusest ei ole firma NP Autod OÜ omanik ostjale siiani väljamõistetud hüvitist maksnud. Ja nüüd ei ole peamine küsimus enam selles, kas oli varjatud defekt – selle tegid kindlaks kaks kohut –, vaid selles, kuidas saavutada kohtuotsuse täitmine, kui ettevõte ei kiirusta raha välja maksma.

Firma NP Autod OÜ on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mustas nimekirjas alates 31.05.2026. Selle omanik Nikita Potapov kommenteeris olukorda nii: „Firma on hetkel likvideerimisel ja mingit tegevust pole toimunud juba üle aasta. Olukorra kommenteerimine ei pakku mulle huvi.“

KOMMENTAAR

Maano Saareväli,

vandeadvokaat, advokaadibüroo Sirk ja Saareväli

Kohus tegi kindlaks, et käigukasti oluline puudus oli olemas juba müügilepingu sõlmimise hetkel. Auto müüja teadis või vähemalt pidi teadma rikkest, kuid ei teavitanud sellest ostjat.

Seetõttu jõudis kohus järeldusele, et auto ei vastanud lepingutingimustele. Professionaalse müüjana oli autosalong kohustatud ostjat põhjalikult teavitama talle teadaolevatest olulistest puudustest ja auto kulumisastmest. Selle teabe varjamist ja auto müümist tehniliselt korras sõiduki hinnaga hindas kohus tarbija eksitamiseks.

Inimesel, kes ostab kasutatud auto salongist, tasuks järgida mõnda reeglit, mis vähendavad oluliselt selliste probleemide riski:

  • enne ostmist kontrollige autot kindlasti sõltumatus töökojas ja uurige selle ajalugu;

  • võimalusel hinnake müüja enda usaldusväärsust: tema mainet, finantsseisu ja klientide tagasisidet;

  • paluge kõik müüja olulised väited – näiteks, et käigukast on korras või auto ei vaja tõsist remonti – fikseerida kirjalikult lepingus või kirjavahetuses;

  • ärge piirduge lühikese proovisõiduga ümber autosalongi. Soovitav on katsetada autot erinevates sõidurežiimides;

  • kui pärast ostmist ilmneb puudus, teavitage sellest kohe kirjalikult müüjat, säilitage kõik tõendid ja ärge kiirustage iseseisvalt kallist remonti tegema.

Müügieelne tehniline kontroll läheb tavaliselt maksma oluliselt vähem kui hilisem remont ja aastatepikkune kohtuvaidlus.

KOMMENTAAR

Oksana Kutšmei,

pankrotihaldur ja kohtutäitur

Miks võib otsuse täitmine venida? Kõige sagedamini on põhjuseks see, et võlgnikul lihtsalt pole vahendeid: pole raha kontodel, vara ega sissetulekuid, millele saaks sissenõude pöörata.

Kui võlgnikuks on ettevõte, tähendab see sageli, et firma on tegevuse lõpetanud ja jäänud varatuks, ning mõnikord jätkub sama äritegevus uue juriidilise isiku kaudu.

Protsessi võivad pikendada ka vara varjamine või kantimine (seotud firmadele, omanikele, välismaistele kontodele) ning võlgniku esitatavad kaebused ja taotlused täitmise edasilükkamiseks. Kui võlgniku suhtes algatatakse pankrotimenetlus, siis sissenõudmine kohtutäituri kaudu lõpetatakse. Pärast seda vaadatakse võlausaldajate nõuded läbi juba pankrotiasja raames.

Jõustunud kohtuotsus on täitedokument. Kui võlgnik ei maksa vabatahtlikult, tuleb sissenõudjal pöörduda kohtutäituri poole avaldusega täitemenetluse alustamiseks – edasi tegeleb sissenõudmisega täitur. Ta teeb kindlaks võlgniku varalise seisu ja võib arestida pangakontod, pöörata sissenõude varale ja võlgniku nõudeõigustele kolmandate isikute vastu, samuti müüa vara enampakkumisel.

Kui võlgnikuks on varatu ettevõte, on sissenõudjal õigus esitada selle pankrotiavaldus: määratud haldur kontrollib võlgniku tehinguid, võib vara kantimise vaidlustada ning aluse olemasolul tõstatada juhtkonna vastutuse küsimuse.

Kogu teadaolev info võlgniku vara ja kontode kohta on kasulik kohe täiturile edastada. Menetluskulud kannab üldreegli kohaselt võlgnik.

Kolm küsimust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)

Vastab tarbijate nõustamise suunajuht Margot Leen.

Mida peaks ostja tegema kohe pärast ostetud autol defekti avastamist?

Puudusest tuleb viivitamatult teavitada müüjat. Auto kasutamist ei tohiks jätkata, eriti kui rike võib põhjustada lisakahjustusi. Reeglina on müüjal õigus auto üle vaadata ja pakkuda variante puuduse kõrvaldamiseks.

Milliseid dokumente ja tõendeid on oluline võimaliku vaidluse tarbeks säilitada?

Kui müüjaga kokkuleppele ei jõuta, tuleb talle saata kirjalik pretensioon. Kui vastust ei tule 15 päeva jooksul või see ei rahulda ostjat, võib pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni. Säilitada tuleb müügileping, maksetõend, kirjavahetus müüjaga, müügikuulutus, spetsialistide arvamused ja muud asjassepuutuvad dokumendid.

Millele tuleks tähelepanu pöörata veel enne kasutatud auto ostmist, et vähendada probleeme edaspidi?

Enne kasutatud auto ostmist tasub kontrollida selle ajalugu ja andmeid müüja kohta, teha sõltumatu tehniline diagnostika ega piirduda lühikese ülevaatusega kohapeal.

Oluline on kokku leppida põhjalik proovisõit, sealhulgas kiirusel, uurida tähelepanelikult müügilepingut ja jälgida, et selles oleksid märgitud auto tehniline seisukord, avastatud puudused ja kõik kokkulepped müüjaga. Pärast tehingut tuleb säilitada kuulutus, leping, maksetõend, kirjavahetus ja muud ostuga seotud dokumendid.

Kui autot müüb juriidiline isik, saab infot ettevõtte kohta Krediidiinfost ja Äriregistrist. Ohumärgiks võib olla see, et firma on eksisteerinud alles väga lühikest aega või tal on maksuvõlg. Mõistlik on ka kontrollida, ega juriidiline isik pole kantud nendonimetatud „musta nimekirja“.

Info selle kohta, kuidas esitada avaldust Tarbijavaidluste komisjonile: https://ttja.ee/avalduse-esitamine