Ukraina on viimastel kuudel sagenenud rünnakutega sihikule võtnud Venemaa energiataristu, sealhulgas suured naftatöötlemistehased, et nõrgestada Moskva sõjategevust.
Rünnakute tagajärjel on tootmise peatanud mitu olulist naftatöötlemistehast, nende seas NORSI ja Omski tehas, mis on Venemaa suurimad bensiinitootjad. Töö seiskus ka Saratovi naftatöötlemistehases.
Reutersiga rääkinud tööstusallikate sõnul jääb Venemaa bensiinitootmine suvise tipptarbimise ajal nõudlusele alla 40 000–45 000 tonni võrra päevas ehk ligikaudu 35 protsenti. Juunis oli puudujääk veel 25 protsenti. Suvise kõrghooaja päevane bensiininõudlus ulatub Venemaal hinnanguliselt 115 000–120 000 tonnini.
Kütusepuudus on põhjustanud mitmel pool tanklates pikki järjekordi. Musta mere kuurortlinnas Anapas on avaliku korra hoidmiseks kaasatud ka kasakad. Kohalike sõnul on olukorda süvendanud inimeste muutunud käitumine, sest kartuses kütuse lõppemise ees tangitakse sageli paagid täis.
Puudujäägi leevendamiseks kaalub Venemaa valitsus bensiini, diislikütuse ja lennukikütuse ekspordipiiranguid. Samal ajal on suurendatud importi. Juunis jõudis Valgevenest Venemaale rekordkogus bensiini ja diislikütust ning tööstusallikate sõnul alustati eelmisel nädalal ka kütuse sissevedu Indiast. Kauplejate hinnangul tarnitakse Valgevenest Venemaale kuni 6000 tonni bensiini päevas. Lisaks kasutatakse kütusevarusid.
Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak tunnistas 8. juulil valitsuse istungil, et olukord kütuseturul on endiselt keeruline ja põhjustab inimestes muret. Venemaa energeetikaministeerium Reutersi kommentaaripalvele ei vastanud.
Tööstusallikate hinnangul võib olukord juuli teises pooles paraneda, kui naftatöötlemistehased tootmist taastavad ja import kasvab. Seda juhul, kui Ukraina ei korralda uusi rünnakuid naftatöötlemistehaste vastu.