Üheks võistluse hindajaks on Eesti driftiringkonnas tuntud Tarmo Liivamägi, kes selgitab, mille järgi maailma tipptasemel driftisõitudes tegelikult võitja selgub.
Pealtvaatajale tähendavad driftisõidud sageli võimsaid autosid, suuri suitsupilvi ja muljetavaldavaid nurki. Hindajate jaoks on aga määravad hoopis detailid – trajektoor, sõidunurk, kiirus, kontroll ja see, kui täpselt sõitja etteantud joont järgib.
„Driftis hinnatakse kolme põhiasja – trajektoori, nurka ja stiili. Aga nende taga peitub terve hulk detaile. Kas auto on õiges kohas? Kas nurka on piisavalt? Kas kiirus püsib? Kas sõit näeb välja enesekindel ja agressiivne? Kõik peab omavahel klappima,“ selgitab Liivamägi Eesti Drifti Liidu pressiteate vahendusel.
Üks levinumaid väärarusaamu on, et kõige suurema suitsupilve tekitav auto peaks automaatselt võitma. Tegelikult on suits vaid hea soorituse kõrvalprodukt.
„Kui suitsupilv tuleb koos vale trajektoori või väiksema kiirusega, ei päästa see midagi. Driftis ei hinnata kõige kõvemat suitsumasinat, vaid kõige kõvemat tervikut,“ ütleb Liivamägi.
Kõige rohkem tekitab pealtvaatajates küsimusi just trajektoori hindamine. Väga efektne sõit võib kaotada punkte, kui auto ei läbi raja olulisi punkte piisavalt täpselt. Tandemsõitudes lisandub veel jälitava auto ülesanne – liidrit tuleb võimalikult täpselt kopeerida ja püsida talle lähedal.
Kõrgeimal tasemel otsustavad sageli pisiasjad. Mõnekümne sentimeetrine eksimus clipping point’is (ettenähtud trajektooripunkt), veidi parem väljumiskiirus või sujuvam üleminek ühest kurvist teise võivad määrata, kes järgmisesse ringi pääseb.
Hindajate töö muudab keeruliseks eelkõige see, et tihedates duellides võivad arvamused lahku minna ning iga otsus ei pruugi kõigile osapooltele meeldida. Liivamägi sõnul tuleb sõitjate poolt otsuste vaidlustamist aeg-ajalt ette, kuid enamasti professionaalsed sõitjad mõistavad, miks üks või teine otsus langetati.
„Palju tavalisem on aga see, et vaidlused liiguvad pärast võistlust kommentaariumitesse ja sotsiaalmeediasse, kus inimesed näevad olukorda hoopis teisest vaatenurgast. See on tegelikult üsna normaalne – drift on emotsionaalne spordiala ning erinevad arvamused hoiavad ala põnevana,“ selgitab Liivamägi.
Soome etapi muudab eriliseks uus rada, kus suurimaks väljakutseks ei ole ainult kiirus, vaid pidevad kõrguste muutused. Tõusud ja langused mõjutavad auto tasakaalu ning panevad proovile sõitjate võimet hoida autot piiri peal stabiilsena.
Sõitjate tase on Tarmo Liivamägi sõnul Drift Mastersis viimastel aastatel järjest tõusnud, mistõttu on muutunud ka hindajate töö keerulisemaks. Kui varem võisid tulemuse otsustada suuremad eksimused, siis nüüd võivad võitjat ja kaotajat lahutada vaid väga väikesed detailid.
Pealtvaatajatele soovitab Liivamägi vaadata drifti veidi teise pilguga – mitte ainult seda, kui suur on suits või nurk, vaid ka seda, kus auto rajal asub ja kui täpselt sõitja oma trajektoori järgib.
„Ärge vaadake ainult autot – vaadake, kus auto rajal asub. Kui hakkate tähele panema clipping point’e ja välisjooni ning seda, kui täpselt sõitjad neid tabavad, muutuvad ka kohtunike otsused palju loogilisemaks,“ soovitab Liivamägi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare