Eesti jaeketid, eesotsas Prisma Peremarketiga, on alates 2022. aastast hakanud videovalvesse integreerima tehisintellekti varguste ja anomaaliate tuvastamiseks, kuid Andmekaitse Inspektsioon rõhutab jätkuvalt ranget keeldu reaalajas näotuvastussüsteemide kasutamisele.
EILE · 5 LUGUtänane väljaanne täienebVaata üle
- —Mitmed suuremad Eesti jaemüüjad hindavad või on hakanud rakendama tehisintellekti (AI) videovalves, et tõhustada poevarguste ja käitumisanomaaliate tuvastamist, kuigi laialdane kasutuselevõtt on piiratud.
- —Prisma Peremarket kinnitas AI kasutamist videovalves alates 2022. aastast, märkides, et see toimib toetava vahendina potentsiaalsete kliendikäitumise anomaaliate tuvastamiseks ja turvatöötajate hoiatamiseks.
- —Maxima märkis, et kasutab AI-d vargusjuhtumite ning ostude ja sularahakäitlusega seotud süsteemianomaaliate tuvastamiseks, kuid keeldus konfidentsiaalsuse tõttu täiendavaid detaile avaldamast.
- —Rimi, Selver ja Lidl ei ole AI-d oma videovalvesüsteemides kasutusele võtnud, viidates eelistusele tavapärastele meetoditele või ootamisele, tunnistades samas tehnoloogia potentsiaali.
- —Eesti ametiasutused, sealhulgas Andmekaitse Inspektsioon, rõhutavad, et AI videovalves on GDPR-i alusel tehnoloogianeutraalne, kuid reaalajas näotuvastus jääb seaduslikuks piiriks ning andmete edastamine kolmandatesse riikidesse tekitab samuti privaatsusprobleeme.