2025. aasta liba-Nobelid ehk Ig Nobeli preemiaid jagati 22. septembril Bostoni ülikoolis juba 35. korda. Tegemist on teadusauhinna paroodiaga, mis antakse töödele, mis esmapilgul tunduvad naljakad, kuid panevad ka mõtlema. Auhinnad andsid üle päris-Nobeli preemia laureaadid, laureaate loobiti paberist lennukitega ja sündmus ise oli traditsiooniliselt mänguline ning vaimukas. Selle aasta läbiv teema oli toitumine ja seedimine.
Keemiaauhind läks teadlastele, kes pakkusid välja võimaluse võidelda ülekaaluga, lisades toidule tühja täitena tefloni ehk polütetrafluoroetüleeni. Idee on selles, et inimene saaks täiskõhutunde ilma kaloriteta, kuna teflon ei seondu kehas ega imendu. Üks teadlastest, dr Rotem Naftalovich Rutgersi ülikoolist, valmistas isegi šokolaadibatoone, kuhu oli lisatud teflonipulbrit, ja sõi need ise ära, kuid USA toidu- ja ravimiamet ei soovinud seda mõtet isegi arutada.
Füüsikaauhind anti uurimusele, mis käsitles Itaalia pasta „cacio e pepe“ koostisosade käitumist ning miks selles roas makaronid omavahel kokku kleepuvad. See juhtus samaaegselt väikese skandaaliga, kus briti retseptilehekülg soovitas originaalretseptile lisada võid ja koort, mis vihastas itaallasi.
Meditsiinipreemia anti uurimusele, mille kohaselt imevad beebid rinda kauem, kui nende emad on söönud küüslauku. Toitumisauhinna said teadlased, kes andsid Lääne-Aafrikas elavatele värvilistele sisalikele erinevaid pitsasid ja avastasid, et lemmikuks osutus nelja juustuga variant.
Rahuauhind läks tiimile, kes näitas, et väikene kogus alkoholi parandab võõrkeeleoskuslikkust – täpsemalt rääkisid sakslased pärast pitsi viina paremini hollandi keelt kui kainena. Tulemused näitasid, et väiksed kogused suurendasid enesekindlust ja parandasid hääldust, kuigi mõju oli väike.
Lennundusteemalise preemia saamiseks joodeti etanooliga Egiptuse nahkhiiri, kelle liikumine muutus kohmakaks ja kajalokatsioon segasemaks: sarnaselt purjus inimestele, kelle kõne muutub raskesti mõistetavaks. See viitab, et käärinud puuvilju söönud loomad võivad olla suuremas ohus keskkonnas navigeerimisel.
Indiast pärit insenerid said preemia kingariiuli disaini eest, mis sisaldas UV-lampi higiste tossude lõhna vastu – kuigi mõnikord lamp pani jalanõud põlema. Jaapanlased said bioloogiaauhinna selle eest, et nad maalisid lehmad must-valgekirjuks nagu sebrad, mistõttu kärbsed neid vähem tülitasid ja loomad said rahus olla.
Psühholoogiaauhinna saamiseks tõestati ära, et kui inimesi kiita nende IQ eest, siis nad tõepoolest hakkavad uskuma, et on targemad kui keskmine ja kui neid alavääristada, siis langeb ka enesehinnang. Kirjandusauhind anti postuumselt Ameerika arstile, kes dokumenteeris 35 aasta jooksul oma varbaküünte kasvukiirust.
Liba-Nobeleid jagatakse alates 1991. aastast ja nende moto on „esmalt naera, seejärel pane mõtlema“. Preemia asutas teadusajakiri Annals of Improbable Research ja see on aja jooksul muutunud armastatud teaduslikuks absurdietenduseks, kus jaburus peidab endas sageli sügavamat iva.
2025. aasta tseremoonia on järelvaadatav.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)