Prantsusmaal Albis toimunud 24 tunni ultrajooksu maailmameistrivõistlustel sai eestlastest parima tulemuse kirja tartlane Julia Rakitina, kes läbis ööpäevaga peaaegu 200 kilomeetrit. Naistest uuendati maailmarekordit.
Rakitina esialgne tulemus (sellele lisatakse viimase vaheajapunkti järgsed lisameetrid) on 195,041 kilomeetrit. Rakitina koht peaks olema 161 naise konkurentsis 74.
Rakitina isiklik ja Eesti naiste rekord 205,550 kilomeetrit on püstitatud eelmisel aastal Saksamaal. 100 km vaheajapunktis edestas Rakitina rekordigraafikut seitsme minutiga, kuid võistluste teine pool kulges raskemalt ja lõpuks tegi ta oma karjääri paremuselt viienda 24 tunni jooksu tulemuse.
Teiste Eesti naiste tulemused: Aet Kiisla 150,032 km, Signe Kerge 148,531 km, Raili Rüütel 138,029 km, Anu Väli 127,527 km. Neist Kerge ja Väli tulemus on nende isiklik rekord.
Isikliku rekordi püstitasid ka kõik kolm stardis olnud Eesti meest: Andre Valkman 183,039 km, Joonas Sarapuu 171,036 km ja Valdo Kanemägi 168,035 km.
Naistest ületas inglane Sarah Webster tiitlikaitsja, kuid sel korral kolmanda kohaga leppima pidanud jaapanlase Miho Nakata nimel olnud naiste maailmarekordi 270,363 km siis, kui tal joosta jäi veel tund aega. Websteri esialgne võidutulemus oli 277,559 km, mis üldjärjestuses andis viienda koha.
Meestest võitnud ukrainlase Andrii Tatšuki esialgne võidutulemus on 294,062 kilomeetrit. Tiitlikaitsja ja 319,614 kilomeetriga maailmarekordit enda käes hoidev leedulane Aleksandr Sorokin oli küll võistluspaigas, kuid päev enne starti teatas oma loobumisest, kuna ei olnud taastunud eelmisest võistlusest.
Võistkondlikus arvestuses (arvesse läksid kolme parema jooksja tulemused) sai Eesti 29 naiskonna seas 25. ja 41 meeskonna seas 37. koha. Naiste arvestuses võitis Suurbritannia ja meeste arvestuses Soome, kusjuures põhjanaabritele oli see üldse esimene kord võistkondlikus arvestuses poodiumile tõusta.