Samal ajal kui Kagu-Eestis peavad eestlased Saatse saapa läbimiseks sisenema Venemaa territooriumile, on Vasknarva kandis olukord vastupidine.

Nimelt ei kulge kontrolljoon seal mitte Narva jõe keskelt, vaid hoopis mööda idakallast.

See tähendab, et kogu Narva jõe algus kuulub Eestile ja Vene alused peavad Narva jõelt Peipsi järvele pääsemiseks küsima Eesti piirivalvelt luba.

Piirilõik pärineb Nõukogude ajast, mil see märgiti kahe liiduvabariigi ehk Eesti NSV ja Vene NFSV vaheliseks halduspiiriks. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai sellest omakorda kontrolljoon Eesti ja Venemaa vahel.

Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Eerik Purgeli sõnul mingeid arusaamatusi kontrolljoone asukoha osas Venemaaga siiski seni ei ole olnud.

Küll aga toob kontrolljoone omapärane kulgemine kaasa protseduuri, mida tavalise piirijõe puhul vaja ei oleks: kõik Vene alused peavad Eesti territooriumi läbimiseks küsima Eesti piirivalvelt luba rahumeelseks läbisõiduks.

Purgel rääkis, et aluseid, kes igapäevaselt Eesti territooriumi läbiks, on siiski vähe.

“Igapäevaselt on Narva jõel Karoli vastas üks kalatraaler, mis liigub Peipsi järvele kalastama,” kirjeldas ta. “Statistiliselt liigubki seal igapäevaselt ainult umbes üks alus – see on selline keskmine liikumine,” ütles Purgel.

Venemaa kodanikud kasutavad Eesti piirivalvega ühenduse võtmiseks mereraadiot.  

“Põhimõtteliselt hüütakse Eesti poolt, antakse endast teada ja palutakse luba rahumeelseks läbisõiduks,” selgitas ta. Aluse kapten annab ka lühikirjelduse sellest, mis alusega on tegu ning kui palju inimesi on pardal.

Seejärel hindab Eesti piirivalve olukorda. Purgel selgitas, et kui on tegu kalameestega, alus vastab nõuetele ning puuduvad segavad asjaolud, näiteks keerulised ilmastikuolud, kus alust on keeruline jälgida, siis üldiselt ka luba antakse.

“Alus on seal väga hästi jälgitav. Me jälgimegi, kas see alus tõesti rahumeelselt jälgib seda teekulgu ja liigub Vene vetest Eesti vetesse või vastupidi,” ütles Purgel.

Piirivalvebüroo juht ütles, et loa andmisest keeldumiseks pole seni tavaliselt vajadust olnud. Keeldumine tuleks kõne alla siis, kui tuvastataks, et aluse tegelik eesmärk ei kattu esitatuga – näiteks kui kalurite asemel avastataks pardalt militaarvormides isikud. “Aga sellist olukorda tõesti pole olnud,” lisas ta.

Mis puudutab Venemaa piirivalve enda aluseid, siis on Purgeli sõnul Vene pool oma töö korraldanud nii, et neil on Narva jõe piirkonnas eraldi struktuuriüksused. “Üldiselt neil seda vajadust [Peipsile sõita – toim.] sellisel kujul ei ole,” märkis Purgel.

Kui muidu kulgeb kontrolljoon Narva jõe keskel, siis Vasknarva kandis läheb piir Narva jõe idakaldalt. Autor/allikas: Taavi Pae, Ago Tominga

Eesti piirivalve kontrollib Narva jõe tagust ala

Tegelikult ei kuulu Eestile mitte ainult Narva jõe lähtekoht, vaid ka osa maismaast Vasknarva kandis Narva jõe idapool. Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae selgitas, et tegu on hüdrorajatiste süsteemiga, mille Eesti Vabariik rajas 1930. aastatel.

Pae rääkis, et idapoole rajati pooleteise kilomeetri pikkune voolu suunav tamm, mis pidi takistama jõe alguse ummistumist liigse liivaga. Aastakümnetega on tammi taha settinud ka uus maismaa.

Eerik Purgel märkis, et ametlikult seda siiski päris maismaaks ei nimetata. “Pigem ongi see selline madalik, kus liikuda põhimõtteliselt ei saa,” ütles ta.

Ta lisas, et kuigi ala on politsei- ja piirivalveameti seireseadmetega hästi kaetud, pole piirivalvel otsest vajadust seal pidevalt patrullida, kuna rikkumisi pole tuvastatud.

Viimane tõsisem intsident jääb tema sõnul umbes viie aasta taha, kui üks salakaubavedaja üritas ära kasutada seda muuli, et liikuda Peipsi põhjakalda kaudu Eesti territooriumile.

“Meie seireseadmed on tegelikult sellised, et sellised tegevused avastatakse. See ala on meil üsna hästi kaetud,” sõnas Purgel.

Tavainimestel on pääs nii Narva jões ujumiseks kui ka idakaldal asuvale madalikule rangelt keelatud.

“Me pigem välistame selle igasuguste probleemide vältimiseks,” ütles Purgel. Ka Venemaa poolel on tema sõnul väljas hoiatussildid, et sealsed elanikud Eesti territooriumile ei satuks.

1930. aastatel rajatud voolu suunav tamm, mida on näha, kui kiigata Vasknarva muulilt üle Narva jõe ida poole. Taavi Pae sõnul kuulub paarkümmend meetrit tammist ehk põhjapoolne ots siiski ka Venemaale. Autor/allikas: Taavi Pae

Piirianomaalia püsib ratifitseerimata piirilepingu tõttu

Taavi Pae sõnul tekkis sarnane piir 1945. aastal, kui korrigeeriti Eesti NSV ja Vene NFSV vahelist piiri. Niiviisi liikusid Vene NFSV haldusesse Narva jõe tagused alad, nagu Jaanilinn ehk Ivangorod, mida enne teist maailmasõda kontrollis Eesti.

Kahe liiduvabariigi vahelise piiri seadmisel lähtuti Pae sõnul lihtsuse mõttes ühest punktist Peipsi järvel, mis tähistas varasema, Tartu rahu järgse piiri ristumist maismaaga. Sellest punktist tõmmatigi joon piki kallast kuni Narva jõe ajaloolise lähteni.

“Toona ei olnud sellel väga suurt tähtsust, sest see oli kõik üks Nõukogude Liit,” selgitas Pae. Ta rääkis, et inimesed suhtlesid vabalt üle jõe ja piiril ei olnud praktilist tähendust.

Pae ütles, et kui Eesti ja Venemaa vaheline ratifitseerimata piirileping kunagi jõustuks, liiguks piir loogilisse kohta jõe keskele ja see Eestile kuuluv idakalda ala läheks Venemaale.

Piirilepinguga kaoks kontroll hüdrorajatiste süsteemi üle

Piirilepingu jõustudes kaotaks Eesti kontrolli ka idakalda lähistel asuva 1930. aastatel rajatud hüdrorajatiste süsteemi üle. Sinna ehitati Eesti Vabariigi ajal kohalikust kivist suur, pooleteise kilomeetri pikkune voolu suunav tamm, et vältida jões alguse liivaga ummistumist ja tagada laevade pääs Peipsilt Narva jõele.

“Mina olen 2008. aastal koos piirivalvega käinud piki seda voolu suunavat tammi. Seal on näha imeilus vesiehitis, kus kivid on pandud selliselt, et rüsijää neid ära ei lükkaks,” rääkis Pae.

“Sellel tammil kõndides on imeilus vaade Narva jõe lähtele. Teisel pool on selline laguunitaoline ala ja olenevalt veeseisust ja väikesed liivarannad. See on täitsa omapärane kant,” lisas geograaf.

See tekitaks geograafi sõnul tulevikus küsimusi rajatiste hoolduse osas, kui jõesuu peaks taas ummistuma hakkama. Samas nentis Pae, et kuna laevaliiklus on seal praegu vähene, pole rajatiste remondiks ka pakilist vajadust.

Kuni aga piirilepingut ratifitseeritud pole, kehtib praegune kontrolljoon. See tähendab, et Vasknarvast lõunas jookseb piir mööda idakallast, mida Eesti piirivalve seirab. Vene alused, peamiselt üks kohalik kalatraaler, peavad aga Peipsile pääsemiseks Eesti piirivalvelt rahumeelset läbisõitu paluma.

Vasknarva sadama vaatetorn, üle vee paistab Venemaa. Autor/allikas: Dmitri Fedotkin/ERR