Analüütikafirma Kpler andmetel ostis Euroopa ära peaaegu kogu Jamali tehase toodangu. Suurimad importijad olid Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania, kes ostsid vastavalt 3,6 miljonit, 2,9 miljonit ja 2,7 miljonit tonni LNG-d.
Valitsusvälise organisatsiooni Urgewald hinnangul võis Euroopa maksta nende tarnete eest kuni kuus miljardit eurot. Urgewaldi sanktsioonikampaaniate eestvedaja Sebastian Rötters nimetas impordinumbreid tähelepanuväärseks, kuna Euroopa ostud kasvasid ajal, mil Venemaa hoogustas rünnakuid Ukraina energiataristu ja tsiviilobjektide vastu.
Röttersi sõnul sõltub Jamali LNG eksport spetsiaalsest tankerlaevastikust ning Euroopa sadama- ja muudest teenustest, mida Euroopa jätkuvalt võimaldab.
Samal ajal vähenes Jamalist Aasiasse suunatud LNG maht 74 protsenti, veidi enam kui 510 000 tonnini. Aasia-suunaliste tarnete vähenemist seostatakse muu hulgas laevandus-, kindlustus- ja finantsettevõtete kartusega sattuda EL-i sanktsioonide alla.
EL-is on Venemaa LNG ostmine lühiajaliste lepingute alusel juba keelatud. Pikaajaliste lepingute alusel imporditava LNG keeld jõustub 1. jaanuaril 2027 ning samal aastal keelatakse ka Venemaa torugaasi import.
Jamali LNG tehas on Venemaa suurim veeldatud maagaasi tootja. Projekti enamusosalus kuulub Novatekile, osanikud on ka Prantsusmaa TotalEnergies ja Hiina CNPC.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (34)