Kuigi maod tekitavad paljudes inimestes hirmu, ei ole põhjust nastikut karta. Ta ei ole mürgine ning sööb peamiselt hiiri, putukaid, konni ja muid väikeloomi. Nastiku tunneb ära kollaste „kõrvataguste“ järgi, keha võib olla tumehall, pruun või must. Nastik kasvab terve elu ning võib ulatuda kuni 150 cm-ni.
Kuidas käituda, kui madu liigub kodu ümbruses?
Kuidas peaks toimima aeda sattunud roomajaga, et see oleks ohutu nii inimesele kui loomale? Kui madu on maja lähedusse sattunud, tuleb ta sealt eemale toimetada nii, et looma ei vigastaks. Kõik Eesti maoliigid on looduskaitse all. „Läheneda tuleb mõtteviisiga, et madu ei tule meid segama, vaid meie oleme tulnud tema elukeskkonda ja seetõttu peame talle pakkuma teist ja sobivat elukohta,“ on Maalehele rääkinud loodusfotograaf Val Rajasaar.
Vahendi madude ohutuks püüdmiseks saab tema sõnul valmistada umbes meetri pikkusest, viie sentimeetri laiusest ja sentimeetri jämedusest puulipist. Lipi otsa tuleks kinnitada mingi sobiv lint, näiteks väiksem koormarihmajupp ning kinnitada see teisel pool pulka läbi traataasa, mis laseb pulga otsa juures lindist silmuse moodustada. Nöör ei sobi, sest võib looma vigastada. Kui roomaja on silmusesse püütud, tuleb seda õrnalt pingutada, madu seejärel riidest kotti pista ja sobivasse kohta toimetada.
„Madu üldjuhul kallale ei tule, pigem tahab eest ära minna. Hüpata ta ei suuda, kuid näiteks rästik on võimeline tegema sööstu, mis on umbes kolmandik tema kehapikkusest,“ kinnitab Rajasaar.
Kes madusid kardavad, nendel soovitab Rajasaar kõndida metsa minnes nö raske jalaga. Kes aga madusid näha soovivad, peaksid hiilima.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (26)