Juuni lõpp oli Eestis UV-indeksi poolest silmapaistev, sest nii Haapsalus kui Pärnus mõõdeti kaks uut rekordit. Haapsalus mõõdeti ka Eesti läbi aegade kõrgeim UV-indeks.
25. juunil 2026 mõõdeti Haapsalus Eesti kõrgeim UV-indeks: 8,9. Samal päeval mõõdeti Pärnus UV-indeksiks 7,7.
Haapsalu kõrgeim UV-indeksi näitaja oli varem 8,2 ning see oli mõõdetud 11. juulil aastal 2021. Pärnus oli varaseim kõrgeim näitaja 7,6 ning see mõõdeti 2. juulil 2025. aastal.
Kuigi Haapsalu uus väärtus on siinsetel laiuskraadidel harv, näitab rekord, et ka Eestis võib ultraviolettkiirgus ulatuda ohtlikult kõrgele tasemele, kirjutab Keskkonnaagentuur oma blogis.
UV-indeksi väärtused muutuvad Eesti laiuskraadidel aasta jooksul märgatavalt ning sõltuvad eelkõige päikese kõrgusest horisondi kohal. Talvekuudel on ultraviolettkiirgus väga nõrk ja UV-indeks püsib enamasti alla kahe.
Kõige tugevam on UV-kiirgus juunis ja juulis, kui päike tõuseb päeva jooksul kõige kõrgemale. Päikeselise ilmaga on maksimaalne UV-indeks siis enamasti üle kuue ning üksikutel päevadel ületab maksimum UV-indeks kaheksa, mis tähendab väga kõrget UV-kiirguse taset.
Päikeselisematel kuudel võib juunis ja juulis kõrge UV-indeks esineda enam kui 20 päeval kuus. Alates augustist hakkab UV-indeks koos päikese kõrguse vähenemisega järk-järgult langema ning kuu lõpu poole jäävad päeva maksimumid enamasti viie ümbrusse.
Mis on UV-indeks?
UV-indeks on päikese ultraviolettkiirguse intensiivsust iseloomustav näitaja. Mida kõrgem on selle väärtus, seda intensiivsem on UV-kiirgus ning oht naha ja silmade kahjustumiseks ehk kahjulikud mõjud võivad kiiremini ilmneda.
UV-indeksi suurust mõjutavad eelkõige päikese kõrgus horisondil, atmosfääri osoonikihi paksus ja pilvisus – nende hulk, kõrgus ja liik. Mõju avaldavad ka aluspinna peegeldus ning geograafiline asukoht. Seetõttu varieerub UV-indeks nii päeva kui aasta jooksul.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitavad kasutada UV-indeksit ühtse näitajana, mis aitab hinnata ultraviolettkiirguse võimalikku mõju inimese tervisele.
UV-indeks on jaotatud riskitasemetesse, mille abil on võimalik hinnata UV-kiirgusest tulenevat terviseriski ja valida sobivad päikesekaitsemeetmed.
Üldiselt soovitatakse päikesekaitset kasutada juba siis, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Mida kõrgem on UV-indeks, seda kiiremini võib kaitsmata nahk saada päikesepõletuse ning seda olulisem on kasutada sobivat päikesekaitset.
Kõige tõhusam viis UV-kiirguse eest kaitsmiseks on piirata otsese päikese käes viibimist keskpäevasel ajal, otsida võimalusel varju ning kanda nahka katvaid riideid, laia äärega mütsi ja UV-kaitsega päikeseprille. Pikemaajalisel õues viibimisel tuleks kasutada ka piisava kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi.
Ka lähipäevil on kõrge UV-indeks
Sünoptikute prognoos lubab lähiajaks Eestisse kaunist suveilma ning kolmapäevast reedeni jääb ilma kujundama kõrgrõhuala, mis hajutab pilvi ja laseb päikesel särada. Seega on UV-kiirguse indeks viis kuni kuus, neljapäeval ja reedel paiguti kuni seitse.
Kolmapäeval on taevas küll õhuke pilvekiht, kuid see takistab vaid veidi UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Ka pilvise ilmaga jõuab siia hajuskiirgus, mis samuti muudab naha pruuniks ning kõrge UV-indeksi puhul on ka pilvisema ilma korral pikalt väljas olles päikesepõletuse oht. Nädalavahetus ja uue nädala algus tulevad pilvisemad ja UV-indeksi väärtus langeb.
Eestis mõõdab Keskkonnaagentuur UV-indeksit viies seirejaamas: Roomassaares, Haapsalus, Pärnus, Tallinn-Harkus ja Tartu-Tõraveres. Reaalajas mõõdetud UV-indeksi väärtused on kättesaadavad Keskkonnaagentuuri veebilehel ning ILM+ äpis.