Kompromiss kahe mõjusfääri vahel
Svõrõdenko vabastamise taga võib olla kompromiss kahe uue mõjukeskuse vahel. Üks mõjukeskus on tekkinud Jermaki asemel presidendi kantselei juhiks saanud Kõrõlo Budanovi ümber ja teine presidendi partei Rahva Teener parlamendifraktsiooni juhtiva Davõd Arahhamija ümber. Nad võisid jõuda üksmeelele, et peaminister peab olema poliitiliselt neutraalne ning keegi, kelle karjäär pole sõltunud Jermakist. Laiemalt käib kaadriuuendus, mis puudutab neid, kelle ametisse nimetamist toetas omal ajal Jermak.
Aasta otsa Ukraina peaministriks olnud Julija Svõrõdenkole heideti ette nappi suutlikkust luua lähedasi suhteid ELi ja naaberriikidega. Foto: Valda Kalnina/epa/scanpix
Svõrõdenko oli nõrk peaminister, kellel ei olnud eriti liidriomadusi. Ta ei võtnud kunagi juhtrolli oluliste muudatuste elluviimisel. Tema positsioon oli pigem justkui hajuda teiste ministrite sekka, delegeerides kõike neile edasi. Paljudes asjades kandsid ministrid otse ette Bankovale (tänav Kiievis, kus asub presidendi kantselei – toim), mitte peaministrile.
Allikas presidendi kantseleist ütles, et Svõrõdenko ei suutnud saavutada Euroopa Liiduga lahendust läbirääkimiste alustamiseks mõnedes Ukraina jaoks olulistes valdkondades, tal ei tekkinud head koostööd naaberriikidega ning piiriülesed taristuprojektid liiguvad aeglases tempos.
Rahva Teenri juhtkonda kuuluv allikas heitis Svõrõdenkole ette, et too ei suutnudki ligi aasta jooksul luua enda ümber korralikku meeskonda. «Tekkis tunne, et tema peamine eesmärk peaministrina oli mitte sattuda mingisse korruptsiooniskandaali,» ütles too allikas.
Svõrõdenko oli nõrk peaminister, kellel ei olnud eriti liidriomadusi. Ta ei võtnud kunagi juhtrolli oluliste muudatuste elluviimisel.
Ühte taolisse skandaali Svõrõdenko lõpuks siiski sattus. See on seotud honoraridega tema loengute eest Kiievi majanduskoolis (KSE). Honorarid kasvasid vastavalt sellele, kuidas ta karjääriredelil liikus. Kui 2023. aastal maksis KSE talle honoraridena kokku 20 000 eurot, siis 2024. aastal, kui ta oli majandusminister ja asepeaminister, juba 70 000 eurot, ning 2025. aastal sai ta peaministrina 72 000 – 74 000 eurot.