Küsimusele, kuidas see «kitsalt suunatud lahendus» aitab Vene vägesid ja nende logistikat rünnata, vastas Krakeni ohvitser: «Näiteks võtab see ära piirangud liikumiskiirusele.» Postimehe andmetel katkestab Starlink ilma Starshieldi kontota ühenduse drooniga, kui selle liikumiskiirus ületab 80 kilomeetrit tunnis.
«Kui sul vahend liigub kiirusega, ütleme, 70 kilomeetrit tunnis, siis on üks tõenäosus, et see lastakse alla,» rääkis Krakeni ohvitser. «Kui see aga liigub, ütleme, kiiremini kui 100 kilomeetrit tunnis, siis on seda alla lasta või tabada juba palju raskem. Teatud juhtumitel tuleb need piirangud eemaldada.»
Starshield annab Postimehe andmetel droonidele lisaks suuremale kiirusele ka parema ja turvalisema side, mis omakorda tähendab, et drooni on parem juhtida ning näiteks luuredroonidelt saab kiiremini edastada andmeid sihtmärkide kohta.
Ukraina kaitseministeerium ja relvajõud pole seni kordagi avalikult kinnitanud, et Ukraina drooniüksustel on õigus kasutada Starshieldi lahendust. Kuu aega tagasi küsis Reuters Ukraina kaitseministeeriumilt selle kohta otse ning oli sunnitud seejärel lakooniliselt kirjutama: «Ukraina kaitseministeerium ei vastanud meie pöördumisele kommenteerida, kas nad kasutavad Starshieldi.»
Võimalus vaid vähestele
Postimehe andmetel saavad Starshieldi tehnoloogiat kasutada vaid vähesed Ukraina brigaadid ning neilgi on Starshieldi kontosid üsna piiratud hulgal. Kaudsete andmete põhjal võib järeldada, et suurusjärgus ainult pooled ukrainlaste keskmaadroonid lendavad Starlinki terminalidega, ülejäänud droonidel kasutatakse muid tehnilisi lahendusi.
Krakeni ohvitser ütles samuti, et see tema sõnul «kitsalt suunatud lahendus» pole kättesaadav kõigile Ukraina üksustele. Tema sõnul ei sõltu selle lahenduse kättesaadavus rahast, kuigi Starshield on tavalisest Starlinkist üksjagu kallim.
Hornet-droonide edukus Vene tagalas sihtmärkide ründamisel pole seotud ainult Starshieldi kasutamisega, sest seda saab kasutada vähestel droonidel. Enamikku Horneteid juhitakse hoopis raadiosageduse abil, aga võti on selles, et lennu ajal vaheldub selle raadiosagedus – kasutatakse nn hüplevat sagedust, mis ajab segadusse Vene üksuste elektroonilise võitluse vahendid. Enamik Horneteid lihtsalt lastakse alla, mitte ei kuku alla elektroonilise sõjapidamise tulemusena.