„Näiteks [Aleksei] Poltoranin on Austrias andnud selgitusi – ja tema selgitus oli, et ta usub, et maailmas TOP 10 absoluutselt kõik tarvitavad dopingut. Ehk see on sisuliselt endalt händikäpi äravõtmine – et muidu kui sa ei pane [dopingut], siis sa võistled justkui ebaausatel alustel,“ kirjeldas Kalev.
Kuidas dopingumaailm toimis
„See oligi nagu treeningplaani osa,“ rääkis Kalev. Doping ei tähendanud juhuslikke süste või tablette, see oli väga range rutiin: „Kindlad ajad, kogused, tsüklid. See on nagu suhkruhaige inimese elu – ainult et sa ei tarvita ühte asja nagu suhkruhaige, vaid paned mitut, kogu asi peab töötama nagu kompuuter”.“
Kalev näeb, et avalikkusele räägiti toona vaid murdosa tõest. „Mati Alaver võttis võib-olla viis protsenti omaks, Karel Tammjärv paarkümmend,“ ütles ta. „Sisuliselt öeldi ära see absoluutne miinimum, mille puhul oli toona 100% kindel, et selle eitamine on nii ilmselge vale, et seda ei ole võimalik isegi tol hetkel sirge näoga öelda.“
Kalev nendib, et tõenäoliselt on Eesti spordiringkondades tänagi inimesi, kes uute asjaolude päevavalgele tulemist kardavad. Millest seda järeldada võib, kuula juba Ekspressi podcastist.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)