Kriistina Ehin ja Silver Sepp andsid suve hakul välja esimese ühise albumi. Vikerraadios rääkisid nad, et album valmis paralleelselt eluga juba 15 aastat ning lõpuks otsustati kogunenud ideealged lõpule viia.
Kristiina Ehin ja Silver Sepp said valmis ühise heliplaadi “Laena mulle tiivad”, millega tähistatakse ühtlasi ka 15 aastat abielu. “Koos loonud ja esinenud oleme ka umbes nii palju,” märkis Ehin.
“Karmoškat ja kitarri oleme kogu aeg kaasas kandnud. Ja kogu aeg oleme teinud ka laulujuppe kusagil reisides. Siin plaadi peal on ka laule, mis on 15 aasta tagused jupid olnud. Aga elu läheb sellise hooga edasi, et sa ei jõua seda laulu valmis, sest juba tulevad uued asjad peale,” lisas Sepp. “Viimase poole aasta jooksul võtsime ennast kokku ja tegime valmis,” märkis Ehin.
15. pulma-aastapäev on Sepa sõnul üksteisele ja enesele otsavaatamise aeg. “Ma täitsa teadlikult mõtlesin, et kas ma teen järgmisena sooloplaadi, aga mõtlesin, et tahan ikkagi meie duo plaadi valmis saada ja need laulud lõpuni kirjutada. Siis ma nägin, mis määral süveneb Kristiina laulu tegemisse, kui ta teab, et nüüd tuleb see valmis teha.”
“Võib-olla on 15. pulma-aastapäev see, kus küsida, kas tiivad kannavad, millele viitab ka albumi pealkirjaks saanud “Laena mulle tiivad”. Kui koos ollakse, siis on vist paljudel see küsimus, et üks kannab ühe tiivaga, teine teisega, ja milline see meie ühine kandevõime ja kanderuum on. Kui kõrgele me lennata julgeme. Plaadi pealkiri on ka sümboolne,” selgitas Ehin.
“Kui ma oma viimast romaani “Südametammide taga” kaks aastat tagasi kirjutama hakkasin, siis tahtsin ma alguses hirmsasti kirjutada ajaloolist romaani. Ja alguses kirjutasingi 20 lehekülge ajaloolist romaani 1000-aastasest naisest. Aga mingil hetkel ma sain aru, et mitte miski ei löö üle mu enda elu. See on nii kirev ja iga päev juhtub nii palju asju, mis jääks kirja panemata, kui ma sellest ilukirjandust ei kirjutaks. Siis see raamat sai päris minu ja Silveri nägu,” rääkis Ehin.
“Nüüd on huvitav, et see plaat on omakorda justkui järg sellele romaanile. Vähemalt mina näen seda niimoodi,” lisas ta.
Sõnade ja muusika kirjutamine täiesti selgelt luuletajast Kristiina Ehini ja muusikust Silver Sepa vahel ära ei jaotu. “Meil on seal ikka segunemisi ka. Mõlemad räägime koos,” sõnas Ehin.
Plaadi peal on Sepal ja Ehinil abis ka palju teisi muusikuid. “See on tore, et Silver on mulle selle plaadi tegemise jooksul andnud vikerkaare Eesti muusikuid. Toonu nad stuudiosse ja teinud tuttavaks. Ja minu imetlus on piiritu. Missuguseid muusikuid on olemas, kui võrratud helisid on nad võimelised oma pillidest välja tooma. Vahel on selline tunne, et heal muusikul on peas kuus paari kõrvu,” naeris Ehin.
Ehin märkis, et mitmed albumilood moodustavad omamoodi paarid. “Meil on seal üks väga meesõiguslik lugu “Mereröövli lugu”, aga meil on ka väga naisõiguslik laul, selline nais-nipernaadi lugu “Lähen ja laulan”. Ka naisehinges on see vabatiivuline, kes tahab mõnikord tõusta ja minna, mitte olla aheldatud köögi ja laste külge,” rääkis Ehin.
“Mul on hea meel, et ma selle “Mereröövli loo” väljakutse vastu võtsin. Ma olen pigem tuntud kui naiste eest kõneleja, aga Silveril oli täiesti kinnisidee, et tuleb teha üks meesõiguslik laul ja ma tahtsin, et see saaks stiilipuhas ja sõnaliselt sama võimas,” lisas Ehin.
Esimest korda kohtusid Sepp ja Ehin ühel kadripäeval. “Ma käisin Tartus kadrisanti jooksmas, kuskil Supilinna koridoris tuli teine parv kadrisante vastu ja keegi ütles, et vaata, üks kadrisant on Kristiina Ehin. Ja mulle jäi kohe meelde,” meenutas Sepp. “Minagi vaatasin, et seda meest olen ma laval näinud. Silver, kui ma õigesti mäletan, kehastas rasedat kadrit,” lisas Ehin.
“Palju värvilist on küll koosolu Silveriga toonud. Ei päevagi igavust,” tõdes Ehin.