Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.
Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.
Reformi valitsusse viinud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul lahendatakse reformi tulemusel aastaid kestnud probleem, kus Eesti digiriigi töökorraldus on kasvanud valitsemisalade kaupa ning iga ministeerium on arendanud iseseisvalt oma asutuste tööks vajalikke digiteenuseid.
Selline killustunud mudel on tema sõnul viinud olukorrani, kus sarnaseid teenuseid, tugifunktsioone, taristuvõimekusi ja platvorme arendatakse väga erineva kvaliteediga paralleelselt mitmes erinevas organisatsioonis ning tekkinud on hoomamatu kogus taakvara.
“Praktikas tähendab see, et riigi suutlikkus hallata kulusid ja personali on muutunud üha keerukamaks ning takistatud on investeeringute tegemine uutesse ja olulistesse valdkondadesse, nagu näiteks tehisaru laialdasem kasutuselevõtt. Reform peatab infotehnoloogia halduskulude pideva kasvu, viies sarnased funktsioonid ühtse juhtimise alla ning kasvatades digiteenuste kvaliteeti,” rääkis Pakosta.
Ministeeriumi teatel on reformi rahaline ja ajaline kokkuhoid märkimisväärne.
Reformi keskse muudatusena vähendatakse riigi IT-majade arvu seniselt kümnelt kuuele. IT-majade konsolideerimine toob digiriigile kolme aasta möödudes halduse püsikuludelt hinnanguliselt 11 miljonit eurot puhast kokkuhoidu aastas.
Esmalt liidetakse riigi infosüsteemi ametiga (RIA) senised üleriigilisi baasteenuseid pakkuvad IT-majad: järgmise aasta alguseks ühendatakse RIA-ga riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus (RIT) ning 2029. aasta suveks riigiside sihtasutus (RIKS). Lisaks viiakse RIA alla kõigi teiste praeguste IT-majade IT-baasteenuste arendamine ja pakkumine.
RIA jätkab endiselt digiriigi kesksete teenuste, komponentide, platvormide ja küberjulgeoleku pakkumisega, samuti luuakse RIA-sse ka tehisaru kompetentsikeskus.
Reformi teise suurema osana kujundatakse käesoleva aasta teisel poolel senine registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) ümber üleriigiliseks arenduskeskuseks, mis hakkab kandma nime Digiriigi Keskus. Rahvusvahelises suhtluses kasutatakse uue asutuse kohta nime GovTech Estonia.
Sellesse uude suurde keskusesse koonduvad lisaks senisele portfellile samuti mitmed senised IT-majad. Haridus- ja teadusministeeriumi infotehnoloogia osakond liidetakse keskusega käesoleva aasta lõpuks, ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning kliimaministeeriumi infotehnoloogiakeskused järgmise aasta 1. veebruariks.
Edaspidi uusi IT-üksusi, mis dubleeriksid Digiriigi Keskuse või riigi infosüsteemi ameti teenuseid, juurde luua ei tohi. Kõikideks IT-teenusteks on edaspidi olemas üleriigilised asutused, kellel on kohustus pakkuda teenuseid kõigile soovijatele.
Digiriigi Keskus hakkab teenindama tulevikus vähemalt seitsme ministeeriumi haldusala.
Kogu riigi infosüsteemide ja tehnilise arhitektuuri suunamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks moodustatakse diginõukogu.
Igapäevast tööd selles vallas hakkab vedama justiits- ja digiministeeriumi tegevuste kõrval riigi infosüsteemi ametisse kuuluv riigi IT-peaarhitekt, kes jälgib üleriigiliselt tehnoloogiliste ja arhitektuursete valikute tegemist ja suunab riiki eemale ainult ühe pakkujaga seotud suletud tehnoloogiatest.
Väheneb töökohtade arv, dubleerivad arendused on keelatud
Reformi tulemusena väheneb kolme aasta jooksul riigi IT‑sektoris töötajate arv järk-järgult, eeskätt dubleerivate tugirollide vähendamise kaudu.
Kui praegu töötab riigi IT-majades kokku veidi üle 1900 inimese, siis reformi käigus väheneb nende hulk kümme protsenti ehk umbes 200 töökoha võrra. Samal ajal suureneb vajadus kõrgema taseme spetsialistide järele, mistõttu osa seniseid ametikohti kujundatakse ümber uuteks rollideks.
Lisaks struktuursetele ja eelarvelistele muudatustele kehtestatakse valitsuses heaks kiidetud dokumendiga ka konkreetsed põhimõtted uute arendusprojektide algatamisele.
Kõige olulisem neist on dubleerimise vältimise põhimõte: riigis ei ole enam lubatud arendada uusi infosüsteeme või teenuseid, mis teevad sama asja, mida mõni olemasolev keskne lahendus juba pakub. Samuti peab iga uus algatatud projekt olema eesmärgipärane ja kasutajakeskne, lähtudes eeldusest, et kodanik peab saama digiteenust lihtsalt ning intuitiivselt kasutada.
Erilist tähelepanu pööratakse kogu protsessis küberjulgeolekule ja toimekindlusele. Andmete kasutamisel eelistatakse uusi tehnoloogiaid, sealjuures pööratakse erilist tähelepanu tehisaru laialdasemale ja targemale rakendamisele kogu avalikus sektoris.
“Pikas perspektiivis võidab nendest muudatustest enim just Eesti kodanik. Avalikud digiteenused muutuvad ühtlasema kvaliteediga, turvalisemaks ja lihtsamini kasutatavaks. Vähem killustunud teenusmaastik tähendab, et inimene saab sõltumata konkreetsest ametiasutusest alati parima ja järjepidevama digikogemuse, mis vastab maailma eesrindlikuima digiriigi ootustele,” ütles Pakosta.