Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on Eesti kagupiiril vastu Venemaad valminud esimesed lõigud, kus on erinevad seadmed võõraste droonide avastamiseks ning ka nende allatoomiseks.
“Meil on erinevates kohtades kagupiiril erinev võimekus, sest droonide tuvastamiseks kasutatakse mitmekihilist lähenemist. See tähendab, et tehniliselt ei ole ühte ideaalset seadet, vaid võimekust ehitatakse üles paljude erinevate tehnoloogiatega näiteks raadiosidetuvastajad, akustilised sensorid, kaamerad, radarid,” rääkis PPA arendusekspert Hanna Heier neljapäeval ERR-ile.
Küsimusele võõraste droonide õhust allatoomise kohta vastas Heier, et teatud ulatuses on piirivalvel ka see võime olemas.
“Pigem on see võimekus meil praegu mobiilne, aga me paigaldame tulevikus ka statsionaarseid seadmeid olulisematele objektidele, sealhulgas kindlasti mingitele piiriobjektidele. Need saavad siiski olema esmajärgus pigem sellised pehmemad variandid ehk siis näiteks püüdurdroonid, võrgupüssid, meil on praegu igal pool olemas erinevaid raadiosidesegajad. Kineetilisemad või lõhkemoonega seadmed jäävad praegu kaitseväe pärusmaale,” selgitas PPA esindaja.
Heieri sõnul on nende võimete arendamine kagupiiril siiski alles algusjärgus ning seda ehitatakse üles järk-järgult, kusjuures mõnes kohas on olemas ühed, teises teistsugused seadmed.
Kui suurel lõigul politsei- ja piirivalveamet kagupiiril erinevaid droone suudab avastada, ta julgeolekukaalutlustele viidates ei öelnud, tunnistades, et kogu kagupiir veel kaetud ei ole.
PPA droonikaitsevõimete ülesehitamine toimub osalt idapiiri taristu väljaehitamise raames, kuid selle juures ei saa siiski vaadata ainult idapiiri, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka sisemaale ning suurlinnadele, märkis Heier.
Idapiirile paigutatud esimesed drooniseireseadmed Autor/allikas: Leevi Lillemäe / ERR
Samuti teeb piirivalve koostööd ka kaitseväega, et mitte vastastikku seadmeid ja võimeid dubleerida, vaid pigem teineteist täiendada.
“Meil on uue seaduseelnõuga kohustus kaitseväega seirepilti jagada. Ehk siis kõik, mida meie hakkame tootma ja toodame, saab olema nähtav ka kaitseväele ja mingisuguses ulatuses kaitseväe pilt siis ka PPA-le ehk selles osas peab olema meil väga hea koostöö,” rääkis ta.
Heier rõhutas ka, et PPA ega ka kaitseväe droonitõrjesüsteemid ei saa ega jõua sellega ainuisikuliselt tegeleda ning elutähtsa teenuse osutajad (ETO) peavad ka ise panustama. Mõned ETO-d on juba planeerimas oma kaitsevahendeid või seirevahendeid ise, lisas ta.
“Näiteks Elering on saanud Euroopast selle jaoks raha ja selles osas me neid ka nõustame – et milliseid vahendeid osta ja millised vahendid üldse turul on, mida võiks kasutada. Mingis mõttes peavad teatud ettevõtted ikkagi selles osas ka koostööd tegema. Aga suures pildis jääb see kindlasti PPA ja kaitseväga kanda,” rääkis PPA arendusekspert.
Narva jõe äärde tulevad veepinnaradarid
Heier rääkis ka sellest, et Narva ja Narva-Jõesuu vahelisel alal on PPA-l töös uute täiendavate seirepositsioonide varustamine seireseadmetega, mis hakkavad jälgima jõe pinda.
“Antud hange on seotud jõe pinna seirega. Ehk täiendavad viis positsiooni ehitati selleks, et katta ära pimealad, mis meil jõeseirel olid. See tähendab, et viie täiendava positsiooni töösse võtmisel on meil jõepiiri pind kaetud Narva-Jõesuust Narvani circa 99 protsendi ulatuses tehnoloogilise valvega,” kirjeldas Heier.
Samas on nendele positsioonidele kavandatud ka erinevaid droonituvastuse ja tõrjesensoreid, lisas ta. Lõik peaks valmima septembri lõpus.
“Jõeseirel me kasutame samuti aktiivradareid, mis mingis ulatuses on võimelised ka õhku seirama, aga nende põhifookus saab olema ikkagi suunatud jõe pinnale, et seirata seal liikuvaid aluseid ja näiteks ka ujujaid,” ütles PPA ekspert.
“Aga ma võin ka lisada, et meil on seal käimas ka mitmekihilise droonituvastuse ja tõrjepositsiooni piloteerimise projekt, kus sellele lõigule ehitatakse üks täiesti eraldiseisev droonituvastuse ja tõrjepositsioon. Sellele tuleb umbes viis kihti tuvastusseadmeid ja kaks kihti tõrjeseadmeid ja see on samuti kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt,” selgitas Heier.
Suur osa kuludest kaetakse Euroopa Liidu eelarvest
Rääkides uute võimete rajamise kuludest, tõdes Heier, et suur osa selleks vajaminevast rahast tuleb Euroopa Liidu eelarvest.
Kagupiiri droonikaitse ehitamiseks on praegu olemas umbes 20 miljonit eurot, millest välisvahendeid on 16,4 miljonit eurot, ülejäänud raha tuli Eesti riigieelarvest.
Lisaks on Eestil avanemas võimalus soetada Euroopa Liidu raha eest umbes 35 miljoni euro väärtuses erinevaid seireseadmeid, droonituvastuse ja -tõrje vahendeid.
“See on see rahastus, mis meil on praegu olemas. Aga oleme ka teinud lisaettepanekuid palju suuremas vääringus, kuid nende kohta veel otsuseid ei ole,” lisas ta.