Venemaa kaotused rindel on viimase nädalaga kasvanud ning Ukraina edukatest rünnakutest Vene naftataristule tekkinud bensiinipuudus sunnib Vene võime rahuolematuse vaigistamiseks ühiskonda veelgi tugevamalt oma kontrolli alla võtma, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg reedel kaitseministeeriumis toimunud iganädalasel briifingul.
Kolonel Kiviselja sõnul on endiselt jäänud kõige aktiivsemaks lahingutegevuse piirkonnaks Donetski oblast ja seal Kostjantõnivka, Lõmani ja Pokrovski suund, kusjuures Kostjantõnivka ei ole hoolimata Vene vägede väidetest siiani nende kätte langenud ja ukrainlased panevad seal väga südikalt vastu.
“Kuigi lahinguline aktiivsus on jäänud võrreldavale tasemele eelmise nädalaga, on ukrainlased tänu oma vasturünnakutele ja aktiivsusele pannud venelased olukorda, kus nad on pidanud liigutama oma üksuste reserve. Seda Oleksandrivka suunale, kus ukrainlastel on õnnestunud selle nädala jooksul jätkuvalt vabastada alasid Vene okupatsiooni alt,” rääkis kaitseväe luureülem.
Kiviselg lisas, et ka teistel suundadel pole venelastel sel nädalal midagi positiivset ette näidata.
“Küll aga saab statistilises mõttes välja tuua, et natukene vähenenud rünnakute arvu poolest on venelased kandnud suuremaid kaotusi, kui eelmisel nädalal,” märkis ta, tuues esile, et kui eelmisel nädalal oli keskmiselt 270 rünnakut ööpäevas, siis sellel nädalal on see langenud 262 kontaktini ja kui eelmisel nädalal kaotasid Vene väed haavatute ja surnutena umbes 1100 võitlejat ööpäevas, siis sel nädalal ulatub see arv 1400 piirimaile.
Ukrainlaste tegevuse tõttu on venelased pidanud oma reserve ümber paigutama ja seetõttu võib lähitulevikus väheneda Venemaa relvajõudude võime manöövreid sooritada ja muutustele reageerida, osutas Kiviselg.
Aasovi meri on Venemaa jaoks kinni
Kaitseväe luureülem tõi välja, et Ukraina tegevus Vene õhukaitse neutraliseerimisel okupeeritud Krimmis ja Donetski oblastis on andnud neile sedavõrd suure tegevusvabaduse Aasovi merel, et viimase nelja päevaga on ukrainlased suutnud Aasovi merel Vene relvajõududelt seal tegutsemisvabaduse ära võtta.
“Viimase kahe nädala jooksul on ukrainlased tabanud circa 150 alust Aasovi merel või Kertši väina piirkonnas ja muutnud sellega selle piirkonna Vene vägedele täiesti kasutamatuks,” rääkis ta.
Lisaks on Ukraina rünnanud droonidega ka Mustal merel opereerivaid varilaevastiku laevu ja Novorossiiski sadamas paiknenud aluseid ning selle tulemusena on venelased olnud sunnitud lõpetama igasuguse transiidi Aasovi merel.
“Ukrainlased on tõstnud olulised venelastele jaoks riski tegutsemiseks ka Mustal merel. Ehk [Venemaa] energiakandjate transport ja transiit on oluliselt pärsitud ja Krimmis saame neid tulemusi järgnevatel nädalatel kindlasti veelgi näha,” ütles kolonel Kiviselg.
Kuna ukrainlased on suutnud täielikult pärssida Venemaa tegutsemisvabadust Aasovi merel, on Moskva olnud sunnitud avalikult tunnistama, et peab oma kaubavood ümber suunama, lisas ta.
Bensiinipuudus hakkab mõjutama Riigiduuma valimisi
Kiviselg soovitas jälgida üle kogu Venemaa levivat energiakandjate kriisi, mida Ukraina on möödunud nädalal veelgi süvendanud täiendavate löökidega energiatootmisettevõtetele.
Kaitseväe luureülem luges ka üles Ukraina viimase seitsme päeva suuremad rünnakud Venemaa naftakäitistele.
“Venemaa võimud üritavad selliseid rünnakuid ja sellest tekkivat kütusepuudust ja kriisi kujutada kui ajutist nähtust, mis möödub kiiresti. Samas tuleb öelda, et Ukraina poolt tekitatud kahju on tegelikult laiaulatuslik ja need efektid püsivad võrdlemisi kaua,” rõhutas ta.
“Sellised kasvavad sotsiaalsed pinged Venemaa ühiskonnas ja [Vene režiimi juhi Vladimir] Putini silmnähtavalt vähenev toetus ühiskonnas võivad tõenäoliselt muuta septembris toimuvate Riigiduuma valimiste käiku,” leidis Kiviselg.
“Ja seeläbi võime näha jätkuvalt, et järjest ahtama legitiimsusega võimuvertikaal peab kontrolli säilitamiseks Venemaal kasutama järjest totalitaarsemaid ja repressiivsemaid meetmeid oma ühiskonna vastu,” prognoosis kolonel.