Kaks aastakümmet vana heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ülevaatamine on olnud riikide, tööstuse ja aktivistide vihase vägikaikaveo objekt, vahendab AFP.

Selliste süsinikumahukate majanduste nagu Itaalia ja Poola nõudmisel on Brüssel pakkunud välja rea järeleandmisi, mis tuleb nüüd 27 liikmesriigi ja Euroopa Parlamendiga kokku leppida.

Laias laastus lubavad need reformid Euroopa tööstusel lähiaastatel süsinikuheitmeid tekitada kauem ja madalama hinnaga kui oli varem paika pandud.

Kui ettevõtted võtavad kohustuse investeerida dekarboniseerimisse, võivad nad endiselt saada tasuta saastekvoote kuni 2038., mitte varem otsustatud 2034. aastani.

„Me võtame ettevõtlussõbralikuma ja, ma ütleksin, mõistvama lähenemise,“ ütles Euroopa Liidu kliimavolinik Wopke Hoekstra, kinnitades samas, et Euroopa Liit jääb oma üldistele ambitsioonidele kindlaks.

Alates 2036. aastast saavad tootjad lisaks osta rahvusvahelisi süsinikukrediite, finantseerides dekarboniseerimisprojekte väljaspool Euroopa Liitu, mis läheb arvesse nende oma heite vähendamisena.

Alates 2005. aastast sunnib ETS suuri saastajaid maksma kasvuhoonegaaside eest, mida nad õhku paiskavad, ostes saastekvoote, mida on piiratud arvul, mida müüakse oksjonitel ja mis on kaubeldavad.

Pärast Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni teise ametiaja algust on kaalukauss kaldunud ettevõtlussõbralikuma seisukoha poole ja mõningaid reegleid on leevendatud.

Kuigi Brüssel leevendab süsinikuga kauplemise skeemi raames mõningaid nõudeid tööstusele, survestab ta riike suunama ETS-i tulud dekarboniseerimistööstusse.

Kaks tundlikku teemat olid Euroopa-väliste lendude ja jäätmesektori kaasamine skeemi.

Lennufirmade suure surve all ja mõnede riikide, sealhulgas Prantsusmaa, vastuseisu tõttu pakub Euroopa Komisjon Euroopa-välistele lendudele astmelist lähenemist.

Plaani järgi kataks ETS Euroopa-väliseid lende, kui nende pikkus on alla 5000 kilomeetri. Näiteks lend Frankfurtist Dubaisse või Istanbuli oleks ETS-iga kaetud, aga lend Frankfurtist Tokyosse mitte.

Skeemi alla kuuluvad ka kõik eralennud.

Jäätmesektori tahab Brüssel süsinikuturuga lõimida järk-järgult. Liikmesriikidele võidaks anda erand 2035. aastani, kui nad saavutavad taaskasutuseesmärgi või kui neil kehtib juba vastav oma maks.

Üks reformide kõrvalohver on tõenäoliselt ETS 2 – plaanitud laienemine maanteetransporti ja hoonete kütmisse, mida on juba edasi lükatud 2027.-lt 2028. aastale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare