Mitmed Venemaa rikkaimad inimesed on viimase aasta jooksul viinud välismaale miljardite dollarite väärtuses vara ning raha liikumine on viimastel kuudel kiirenenud, kirjutab Bloomberg. Väljaanne tugineb kuuele jõukale venelasele, teistele miljardäride otsustega kursis olevatele inimestele ning ettevõtete aruannetele ja kinnisvaratehingute andmetele.

Bloombergi allikate sõnul on osa miljardäre viinud Venemaalt välja täiendavaid varasid, sest nad kardavad lisaks riigi sekkumisele ka probleeme pangandussektoris. Mõne Venemaa jõukaima inimese investeerimisportfellis on üha suurema koha võtnud krüptovara, kuld, välismaal asuv kinnisvara ning erakapitalifondid, eriti Pärsia lahe riikides.

Väljavoolu suurust varjavad krüptotehingud

Mitteametliku kapitali väljavoolu täpset suurust pole võimalik kindlaks teha, sest suur osa tehinguid tehakse läbipaistmatute krüptovaluutakanalite kaudu ega kajastu ametlikus statistikas.

Ainuüksi 2026. aasta algusest on Venemaalt viidud välja kümnete miljardite dollarite väärtuses vara.

Kahe Vene miljardäride investeerimisotsustega kursis oleva Bloombergi allika konservatiivse hinnangu järgi on ainuüksi 2026. aasta algusest Venemaalt sel moel välja viidud kümneid miljardeid dollareid. Väljavool on nende väitel suurem kui eelmisel aastal.

Üks ärimees rääkis Bloombergile, et on viinud raha Küprosele ja Araabia Ühendemiraatidesse, sest kardab riigi kasvavat survet suurärile. Teised allikad nimetasid sihtriikidena veel Türgit ja Saudi Araabiat ning üks ärimees on hakanud investeerima Aafrikasse. Jõukate venelaste huvi on taas kasvanud ka Dubai luksuskinnisvara ning Türgi ja Monaco kinnisvara vastu.

Venemaale naasmine osutus ohtlikuks

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale kaotasid paljud oligarhid ligipääsu lääneriikides hoitud varale. Ettevõtteid hakati Küproselt ja teistest Euroopa riikidest Venemaale või Moskva suhtes sõbralikumatesse riikidesse ümber registreerima. Bloomberg hindas 2023. aastal Venemaale ja liitlasriikidesse tagasi toodud varade väärtuseks vähemalt 50 miljardit dollarit.

Kodumaale naasmine aga vara ei kaitsnud. Alates 2024. aastast on Venemaa võimud hoogustanud suurte eraettevõtete ja ärimeeste vara riigistamist. Löögi alla on sattunud muu hulgas inimesed, kellel on topeltkodakondsus, tugevad sidemed välismaaga või varasem ametikoht riigistruktuurides.

Vene miljardärid kardavad nüüd oma vara pärast mitte ainult läänes, vaid ka kodumaal.

Bloomberg toob näidetena välja põllumajanduskontserni Rusagro asutaja Vadim Moškovitši, kullakaevandusettevõtet Južuralzoloto kontrollinud Konstantin Strukovi ja Moskva Domodedovo lennujaama endise omaniku Dmitri Kamenštšiki. Kõik kolm on kaotanud Venemaa riigile suures väärtuses vara.

Venemaa peaprokurör Aleksandr Gutsan teatas märtsis, et ainuüksi 2025. aastal anti prokuröride algatatud kohtuasjade tulemusel riigile üle rohkem kui nelja triljoni rubla väärtuses vara. Tema sõnul oli ligi kahe triljoni rubla eest riigi kontrolli alla võetud ettevõtteid, mida võimud pidasid välismaisest mõjust sõltuvaks.

Suurärimehed kardavad sõjaarvet

Lisaks vara otsesele konfiskeerimisele kardavad Vene suurärimehed, et Kreml paneb neile suurema osa Ukraina sõja rahastamise koormast.

Märtsis teatasid sõltumatu Vene väljaanne The Bell ja Financial Times, et Putin oli kohtunud kinniste uste taga juhtivate ärimeestega ning palunud neilt riigi rahanduse toetamiseks annetusi. Kreml eitas, et Putin oleks raha küsinud. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov möönis siiski, et üks kohtumisel osalenud ärimees oli pakkunud riigile omal algatusel väga suurt summat.

Oligarhid kardavad, et Kreml paneb neile üha suurema osa sõja rahastamise koormast.

Kartusi süvendab Venemaa eelarve halvenev seis. Reuters kirjutas Venemaa valitsuse eelarveportaali andmetele tuginedes, et riigi 2026. aasta kulud ja eelarvepuudujääk võivad ületada eelarve plaani rohkem kui triljoni rubla võrra. Tulude prognoos pole samal ajal kasvanud. Venemaa valitsus on kärpinud tänavuse majanduskasvu prognoosi varasemalt 1,3 protsendilt vaid 0,4 protsendile.

Ka pangandussektori pärast tuntav mure ei põhine ainult kuulujuttudel. Reutersi nähtud ühe Euroopa riigi luureraport hoiatas juulis, et sõjamajanduse järjest suuremat koormat kandvat Venemaa pangandust võib ähvardada tõsine kriis. Pangad on pidanud rahastama nii riiki kui ka kõrgete intressidega raskustesse sattunud ettevõtteid, samal ajal kui halbade laenude risk kasvab.

Vene oligarhid on sattunud kahe surve vahele. Läänes piiravad nende tegutsemist sanktsioonid ja varade külmutamise oht, Venemaal aga võivad nende vara ähvardada riigistamine ning nõudmised aidata kinni maksta järjest kallinevat sõda. Lahendust otsitakse riikidest ja investeerimisvahenditest, mis jäävad ühtaegu nii lääne sanktsioonide kui ka Kremli otsese haardeulatusest kaugemale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare