Üks meeldejäävamaid juhtumeid leidis aset Soome vetes, kuhu Kruus läks koos kahe sõbraga kalale. Enne mereleminekut ei viidanud miski sellele, et paadiga võiks probleeme tekkida. Alles sõidu ajal hakkas paat raskemaks muutuma ning liikus järjest vaevalisemalt edasi.
Hiljem selgus, et terve talve seisnud paadi pilsipump oli katki külmunud. Paadis olnud väike leke lasi vett märkamatult sisse ning olukord muutus tõsiseks alles siis, kui sõbrad otsustasid tagasi sadamasse pöörduda.
«Täisgaasiga sõites liikus paat vaevu edasi ning lõpuks sadamasse jõudes oli ahtriosa juba peaaegu vee all. Kui paat traktoriga välja tõmmati, voolas paadist vett välja veel ligi 40 minutit,» meenutab Kruus.
Juhtum õpetas, et isegi hästi hooldatud paadi puhul ei saa tehnilist kontrolli võtta iseenesestmõistetavana. «Kui paat on terve talve seisnud, tuleb kõik enne mereleminekut hoolikalt üle vaadata. Ka siis, kui tundub, et kõik on korras.»
Hüpe, mis oleks võinud lõppeda traagiliselt
Teine juhtum pärineb ajast, mil suved möödusid sõprade seltsis ning vette hüppamine tundus lihtsalt osa ühest tavalisest suvepäevast.
Tõrva hüppetorni juures otsustas üks sõpradest korrata hüpet, mille olid enne teda edukalt teinud kohalikud noored. Esmapilgul paistis kõik hästi minevat. Sõber tuli pärast hüpet pinnale, näitas pöialt ning hakkas redeli poole ujuma. Vahetult enne redelini jõudmist kaotas ta aga teadvuse ja vajus vee alla. Õnneks märkasid sillal olnud inimesed toimunut ning tõmbasid ta veest välja.