Eesti poliitiline maastik on enne septembris toimuvat Riigikogu hääletust uue presidendi üle sügavalt lõhenenud, kuna Alar Karise loobumine teisest ametiajast on jätnud erakonnad selge ühiskandidaadita ja süvendanud vastasseisu.
- —Eesti eelseisvad presidendivalimised, kus Riigikogu hääletab septembri alguses, on endiselt ebakindlad, kuna president Alar Karise otsuse järel mitte teiseks ametiajaks kandideerida pole selget konsensuskandidaati esile kerkinud.
- —Poliitikaanalüütikud ja meediaväljaanded rõhutavad sügavaid lõhesid valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni vahel, kus erakonnad eelistavad rivaalide kahjustamist konsensuse loomisele, luues keerulise keskkonna kandidaatide valikuks.
- —Arutatakse peamisi potentsiaalseid kandidaate, sealhulgas õiguskantsler Ülle Madiset ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviovi, kuid nende valmisolek kandideerida ja piisavat toetust kindlustada on endiselt vaidlusküsimus.
- —Arutelud hõlmavad ka rahvusvahelisi tegelasi, kusjuures endine Euroopa Komisjoni volinik Margrethe Vestager on endise presidendi Toomas-Hendrik Ilvese poolt välja pakutud, kuigi tema kandidatuur sõltub ametlikust pakkumisest ja tema ulatusliku rahvusvahelise kogemuse arvestamisest.
- —Protsessi kritiseeritakse läbipaistmatuse ja avalikkuse kaasamise puudumise pärast, kus meediategelased väljendavad muret, et Eesti ühiskond on jäetud kõrvale oma järgmise presidendi valimisel sisulisest osalusest.