Venemaa aktsiaturg on langenud 18 nädalat järjest ning Moskva börsi indeks jõudis madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist. Tegemist on Venemaa aktsiaturu pikima langusega alates 1997. aastast.
Venemaa 46 suurima ettevõtte aktsiaid hõlmav Moskva börsi indeks langes lõppeval nädalal 8,72 protsenti ja jõudis 1958,4 punktini – madalaimale tasemele alates 2022. aasta oktoobrist. Turu nädalane langus oli tugevaim alates 2022. aasta septembri eelviimasest nädalast, mil Kreml kuulutas välja osalise mobilisatsiooni, misjärel indeks kukkus 14,18 protsenti. Järjestikku 18 nädalat kestnud aktsiahindade odavnemine on pikim langusperiood Moskva börsil alates 1997. aastast peetud arvestuses, vahendas The Moscow Times reedel ettevõtte Kit Finance analüütikud.
Olles mõne kuuga kaotanud peaaegu 30 protsenti oma väärtusest, langes turg kümme aastat ajas tagasi: Moskva börsi indeks oli samal, 1900–2000 punkti tasemel viimati 2016. aasta suvel. “Müügi ulatus ei viita enam lokaalsele korrektsioonile, vaid Venemaa varade väärtuse täielikule ümberhindamisele,” märkis Finami strateeg Jaroslav Kabakov.
Juuli algusest on Gazpromi aktsia langenud 21 protsenti, VTB aktsia 21,1 protsenti, Surgutneftegazi aktsia 20,8 protsenti ja Magniti aktsia 19,6 protsenti. Severstali aktsia on kukkunud 17 protsenti, Nornickeli 24 protsenti, Aerofloti 26,7 protsenti ja MTS-i 28 protsenti. Venemaa suurim kullatootja Poljus kaotas veidi enam kui kahe nädalaga 53 protsenti oma väärtusest. Sberbanki ja Rosnefti aktsiad on kuu algusest odavnenud 10 protsenti, loetles The Moscow Times.
Turgu survestavad geopoliitiline olukord, uute sanktsioonide oht ning ootused, et Venemaa keskpank tõstab kütusekriisi tõttu intressimäära. Kuid kaudsed märgid viitavad Kit Finance’i hinnangul veel ühele tegurile – varjatud müügisurvele: mõned suuromanikud tegelevad süstemaatiliselt oma Venemaal asuvatest varadest vabanemisega.
USA majandusuudiste agentuuri Bloomberg andmetel viivad miljardärid, sealhulgas Vene režiimi juhile Vladimir Putinile lähedalseisvad ärimehed, viimastel kuudel Venemaalt aktiivselt raha välja. Nad kardavad majandusolukorra halvenemist, probleeme pangandussüsteemis ning oma varade konfiskeerimist riigieelarve puudujäägi katmiseks.
“Osas eliidist kasvab läheneva katastroofi tunne,” kirjutas analüütikakeskuse R.Politik asutaja Tatjana Stanovaja. Ressursid ammenduvad ja üha rohkem ettevõtteid muutub elujõuetuks. Tema hinnangul suruvad kütusekriis, kaotused rindel ja majandusraskused Putinit tõenäoliselt mitte leppimise, vaid eskalatsiooni poole. Samuti suureneb tema sõnul selliste stsenaariumide tõenäosus, mida varem peeti blufiks.
“Ohvreid nõuab aktsiaturul majanduslik läbikukkumine, millesse me kõik koos libiseme,” märkis Ivolga Capitali peadirektor Andrei Hohrin. Majanduskasv on praktiliselt seiskunud – jaanuarist maini oli see vaid 0,2 protsenti –, tsiviilsektorid kahanevad ning investeeringud on vähenenud kõige rohkem alates 2009. aastast.
Olukorda kajastavad indikaatorid viitavad sellele, et Venemaa majandus langeb juulis majanduslangusse ning tõenäoliselt kujuneb see pikaajaliseks – kestab vähemalt aasta –, prognoosivad valitsusele lähedase analüüsikeskuse TsMAKP eksperdid.